renessansiajastu ja selle kirjanduse vahel? Üheks tunnuseks või renessansiaja sümboliks on seitse põhipattu: uhkus, ihnus, kadedus, viha, himurus, aplus ja laiskus. Need on Boccaccio esimeses novellis hästi välja toodud. Kui notar Ciappelletto oli väga haige ja suremas, siis talle kutsuti koju munk, kellele ta saaks oma patud ära pihtida. Ta oli elus olnud väga jumalakartmatu, et tal ei tulnud kordagi meeldegi pihtida või mingit sakramenti vastu võtta. Kui ta oleks pihtimata surnud, ei tahtnuks ükski kirik ta surnukeha vastu võtta ja ta oleks aetud auku nagu koera. Munk tuli ja päris Ciappellettolt läbi kõik põhipatud ja pihtija suutsis kuidagi kõik patud nii ära pihtida, et ta õige ja aus tunduks. Kui notar suri võeti ta surnukeha kirikusse vastu ja ta tunnistati pühakuks, kuna munk rääkis temast niivõrd palju head. Boccaccio teises novellis on jutt juudist, keda üritatakse ristiusku pöörata. Mees on aga
Mitmete muude reeglite seast, mida uues ordus ette nähti, on huvitav ära märkida oreli mängimise keeldu kirikutega enamasti lahutamatult seotud orelit peab birgitiinide kloostrites asendama laul. Kloostris oli mitmeid süütegusid, millele järgnesid karistused: Kerged süüteod- nt kui õde pesemata ringi käib või kui õde ei kummarda abtsissile ja ei näita oma aupaklikust, käimlas rögastamine, saunas rohkem rääkimine kui tarvis Rasked süüteod- Rohkem kui 14 päeva pihtimata olek, kõva häälega laulmine, kloostris ilma loori ja kroonita ringi käimine, paastu ajal seebi söömine, rääkimine siis kui ei tohi Raskemad süüteod- Viha ja vimma külvamine, vale pealekaebamine, varastamine jne. Väikseim karistus raske süüteo puhul on kolm päeva kartseris kinniseotult olemine ja pärast seda 55 Ave Maria palvet lugeda. Pirita kloostri asutamise mõte pärineb Tallinna kaupmeestelt umbes aastast 1400. Aastal 1407
Ta kutsus kokku nn Generaalstaadid, koosnes 3st seisusest. Küll ei saavutanud Generaalstaadid nii suurt autoriteeti kui Parlament Inglismaal. See omakorda tõi kaasa ellusuhtumise erinevuse Inglismaaga, aadliseisus ja lihtinimese seisus erinevalt Inglismaast olid lahutatud. Keskaegne vaimuelu Kiriku toimimiseks oli vaja sakramente: ristimine , armulaud, piht , abielu, leer, ordinatsioon, viimne võidmine. Neid sai vahendada ainult kirik ning lunastatud polnud võimalik saada ristimata, pihtimata, ja viimse võidmiseta. Kiriku kui organisatsiooni peamine idee oli jumala armu vahendamine paradiisi pääsemiseks. Kõrgkeskajal hakati pöörama suuremat tähelepanu oma hingeelule, tekkis suurem rahulolematus olemasolevate institutsioonidega, leiti et on eemaldutud kristlikest ideaalidest. Erinevad ideed jõudsid üha kaugemale oma 4 tekkekohast