Keel nendes uskudes oli ka erinev , katoliikluses juhtis ainult ladina keel, luterluses oli keeleks aga emakeel. See tegi luterlusest põhimõtteliselt tugeva ja juhtiva usu, kuna sellest said aru kõik linnakodanikud ja ka tavalised talupojad linnadest väljas. Luterlus oli parem katoliiklusest ,kuna seal hinnati inimese töökust ja kokkuhoidlikust , katoliikluses oli enamasti vastupidi, seal kästi käia lihtsalt kirikus palvetamas,pihtimas ja jumalat teenimas, mingeid erilisi kohustusi neil polnud . Kokkuvõtvalt on luterlus kõvasti parem usk kui katoliiklus, sest see on arukam ja aitab inimestel säilitada oma emakeelt ja võimaldab inimestele rohkem võimalusi.Luterlus oli ka hea emakeelsele haridusele. Katoliiklus oli enamasti Eesti vaimuliku elu takistaja , kuna see oli teises keeles ja sellest ei saadud aru . Katoliku kirikus sai ka pihtimas käia, mis oli eriti mitte vajalik tegevus, kuna see lubas
Õnnistada kirikuid, kabeleid ja kelli Pidada pidulikke missasi. 16 sajandiks oli piiskoppe, kes ostsid kokku maid ja maju Pidasid pidusi ja armukesi. Kiriku elu maal Igas Kihelkonnas oli kirik. Selle eest hoolitses preester Kaugematesse kihelkonna paikadesse ehitati kabeleid. selle hoolitses Vikaar Preestri ülesanneteks oli: Usutõdede õpetamine. Ristimine Pihi kuulamine/Pihtimine Iga katoliitlane pidi käima vähemalt aastas korra pihtimas Laulatamine 16 sajandiks oli preestreid, kes olid ahned, rumalad ja omakasu püüdlikud. USUPUHASTUS 16-nendaks sajandiks tekkis 2 erinevat vastasseisu Ilmalik vastasseis (Valitsejad tahtsid saada kiriku maid ja rikkusi.) Vaimulik (Osad vaimulikud tahtsid algkristliku lihtsust.) 31.okt.1517 Martin Luther Algatas usuteemalised vaidlused. Kõige rohkem käis närvi paavsti patuandestus müük (Paber mingi patuga, mis andakse andeks) Martin Lutheri põhimõtted olid:
kasu saada. Eks ka tänapäeval esineb naha üle kõrvade tõmbamist. · See, et inimesi (või siis olendeid) ei aktsepteerita nii nagu nad on. Näiteks Jürka täitsa ausalt rääkis kus ta tuli ja kuidas ta vanapagan on, selle peale soovitati tal aga valetada. 3) Milline roll oli romaanis kirikuõpetajal? · Kirikuõpetaja oli see, kelle juures imesed käisid pihtimas, sest taevasse saamine oli inimeste jaoks oluline. Kirikuõpetaja oli ka üpris lahke mees kuna tuli Jürka abipalvetele vastu (nt luba Maia matta surnuaiale). Ilmselt andis kirkuõpetaja ka Jürkale hea nõu, kui soovitas, et see oma vanapagana juttu avalikult ei räägiks kuna siis võivad inimesed teda hulluks pidada. 4) Milline roll/tähendus oli romaanis kassidel? · Kass oli justkui Lisete ja Jürka esimene lapsuke, kelle eest nad hoolitsesid
naabrinaisele öelgu, et Jürka teab. 5. Ants kardab Jürkat. Mida ? Ants kardab Jürkat, sest tema tegelikult usub, et Jürka on Vanapagan. Kui ta alguses pidas Jürkat tavaliseks ohmuks, kelle najal rikastuda, siis lõpuks hakkas ta uskuma, kui Jürkaga põrgu teemadel rääkisid, et Jürka ongi Vanapagan. Ta oli selleks ajaks Jürkat juba nii palju röövinud ja petnud, et kartis oma tegude tagajärgi, ta käis küll iga kord kirikus pihtimas, kui oli Jürkale midagi halba teinud, kuid tundis end siiski ebakindlalt.
Pidev võimu rakendus - Inimesed õpivad tasapisi ise ennast jälgma ja õigesti mõtlema Ei ole rituaalne, praktiline ja ratsionaalne Ei realiseeru avalikult, pigem peidetult Panoptikon - vangla keskel on suur torn, kus on vangla personal, kust nad näevad igasse kongi, aga vangid ei tea, kas neid vaadeldakse või ei. Biovõim - seotud inimeste kehadega. Foucault´i huvitab seksuaalsuse diskursus. Scientia sexualis - seksuaalsuse sidumine tõega. Keskaeg kus inimesed käisid pihtimas oma patte. Järjest enam osutus see seksuaalsuse kohta pihtimisele. Ars erotica - toimis antiigis. Seksuaalsus, millel ei ole tõega seotud tähendust. Võim on tootlik ja produktiivne. Postmodernism. - modernnismi ületamine Etableerumine - kohanemine kunsti normatiivsusega. Inimesed leidsid, et modarnismi lubadused ei ole täidetud. Lyotard "Postmodernne olukord" kirjeldas muutusi kultuuriteoreetilises mõtlemises. On saabunud teatav teadmise kirri läänemaailmas.
annaabi.ee 
