vajadustele (§127lg 3) ja Võtta vastu kaitseväelasi ja nende perekonnaliikmeid ning nõustada neid hingehoiu küsimustes (§127 lg 4) Ühesõnaga, ma ei tegele mitte ainult teenistuslike küsimustega, vaid vajaduse korral ka inimeste isiklike tugistruktuuridega, mis on sellesama moraali ja kaitsetahte jaoks väga olulise tähtsusega. Põhimõtteliselt võib sõdur kaplani juurde saata ka oma ema või pruudi, kui need hädas on. Kaplan hoiab pihisaladust (§128) Määrustikus on kirjas üksnes pihisaladus. Piht on aga väga konkreetne kiriklik talitus, mis lõpeb pattude andeksandmisega Jumala nimel. Kõik. See on see, mis filmides toimub pihitoolis, kus siis mõrvar või mõni muu kurilane räägib preestrile, mida ta kõik teinud on ja mida veel kavatseb, ja siis irvitab, et aga sa ei saa sinna midagi parata. Paraku unustatakse ära, MIKS on pihisaladus: see on selleks, et eksinud inimene, kes oma tegu
intuitsiooni vahendusel. Kasuistika konkreetsete juhtumite analüüsil põhinev lähenemine moraalireeglite tõlgendamisele. Kasuistika lähtekohaks on paradigmaatilised olukorrad, kus on selge, kuidas tuleb reeglit rakendada. Seejärel asutakse vaagima analoogilisi, kuid mõnevõrra erinevaid juhtumeid, kus reegli rakendamine on ebaselgem (nt kas tõerääkimisreegel kehtib ka olukorras, kus ainult valetamine võimaldaks preestril pihisaladust säilitada). Selliste juhtumiseeriate analüüsimisega püütakse kindlaks teha moraalselt olulised erinevused ja sarnasused olukordade vahel. Kategooriline imperatiiv käsk sooritada teatud tegusid sellepärast, et nad on vajalikud iseenesest, sõltumatult muudest eesmärkidest. Kausaalsusprintsiip teadusliku meetodina kasutatav eeldus, mille kohaselt kõikidel sündmustel on tuvastatav algpõhjus ja et loodusseadused kehtivad universaalselt ning ilma eranditeta. Kehtivus (loogiline)
ka pühakuks saada. Ta läks Palestiinasse misjonäriks, kuid tulutult. Ta omandas teoloogilise hariduse, kus talle tekkisid sõbrad ümber, kes temaga ühtesid põhimõtteid järgisid. Koos öeldi lahti maisest maailmast. Loyola soovis paavsti luba ordu loomiseks. Paavst kinnitas jesuiitide ordu põhikirja. Jesuiitide ordu eesmärgiks sai ketserite ja paganate pööramine. Nad pidid tooma katoliku kirikule kasu ning pidid olema valmis tegema pattu, kui seda vaja oli nt pihisaladust ei olnud vaja pidada, kui see kirikule kasu tõi. Jesuiidid üritasid saada õukondads printside kasvatajateks või pihiisadeks, et prints katoliiklikuks muuta. Lisaks tegutsesid jesuiidid koolides ja ülikoolides. · Ususõjad Võeti ette otseseid võitlusi protestantide vastu. 28. Ususõjad (Madalmaade (õp lk 236) või Prantsusmaa (õp lk 240) näitel) Madalmaades kestsid ususõjad 1566-1581, ametlikult kuni 1609. Põhjus: rahulolematus Hispaania ülemvõimuga
annaabi.ee 
