kes soovitab talle ühte kindlasse randa tervist parandama minna. Ligurio veab Nicia Callimaco juurde. Callimaco peab lahendama probleemi, miks Nicia ja Lucrezia last ei saa. Callimaco käsib Nicial naise uriini tuua. Callimaco lubab Niciale mandragora-ravimit, mis teeb ta naise terveks, juhul kui naine magab kellegi teisega (kui ise magab pärast ravimi võtmist, siis sureb). Ligurio veenab Lucrezia ema, et ta tütre pihile viiks. Nicia ja Ligurio lähevad pihiisa plaani kaasama. Räägivad pihiisale, et Nicia annetab vaestele raha ja tahab vastuteenet. Plaan õnnestub: kõik teevad, nagu vaja. Callimaco peab mungale 300 tukatit maksma. Nicia arvab, et tema naisega magab keegi hulkur ja et ta sureb pärast, aga tema saab endale poja ja pärija. Tegelikult tahab ta naisega magada Callimaco, keda Nicia arstiks peab. Nüüd on probleem: Nicia tunneks Callimaco ära, kui see öösel ta naise voodisse roniks, nii et tuleb Callimaco hulkuriks mungal paluda Callimacoks maskeeruda
ümber, oma suguvenna õnnelikku põlve imetlema ja tema imelikke sõnumeid võõrastest maadest ning rahvastest kuulama. Aga ka suured saksad jäid mööda sõites seisatama j» mõnigi peene pihaga rüütli-preili unustas tema pärast hädaohu, mis kallitele l^uubedele lendavate sädemete poolt ähvardas. Ühe sõnumi järgi olevat koguni komtuuri vennatütar, kui ta seppa esimest korda silmitsenud, järgmisel ööl niisugust unenägu näinud, et kui ta seda oma pihiisale üles tunnistanud, see auline isand väga tõsiselt pead olevat raputanud. Kui lõpuks veel nimetame, et sepp Villu poissmees või koguni vanapoiss oli -- kui kolmekümne kähe aastast meest nõnda võib nimetada --, siis on lugejal tema täielik pilt käes. 2 Oli südatalve aeg, kui Villu ühel päeval pärast lõunat töö sellide hooleks jättis, näo puhtaks pesi, oma kõige parema vammuse selga tõmbas,,ankru-kese kõige kallimat prantsuse marjaviina kaen-lasse ja tee jalge alla võttis
» «Ja kui see olekski ülekuulamine, siis isegi teised kui teiesugused, härra Athos, on sellele alistunud ja vastanud.» «Monseigneur, seepärast ma ütlesingi Tema Eminent-sile, et tal tarvitseb ainult küsitleda, meie oleme valmis vastama.» «Mis kiri see on, härra Aramis, mida te hakkasite lugema ja mille te ära peitsite?» «See on ühelt naiselt, Monseigneur.» «Ah, ma mõistan,» lausus kardinal, «niisuguste kirjade puhul tuleb olla diskreetne. Kuid siiski võib neid näidata pihiisale. Te teate, et ma olen pühitsetud.» «Monseigneur,» ütles Athos rahuga, mis oli seda hirmsam, et oma vastusega pani ta mängu oma pea, «see kiri on naiselt, kuid sellele ei ole alla kirjutanud Marion de Lorme ega proua dAiguillon.» Kardinal muutus surnukahvatuks, tema silmades välgatas . metsik helk. Ta pöördus nagu selleks, et anda käsku Cahusacile ja La Houdiniere'ile. Athos nägi seda liigutust ja astus sammu musketite poole, millele olid suunatud ka tema kolme sõbra silmad, kes
annaabi.ee 
