Valgustusideede levitamisel haritlaste seas oli oluline koht "Entsüklopeedial", mida andis välja Diderot. Teose uudsus seisnes selles, et see käsitles alfabeetilises süsteemis teaduse ja ühiskonna probleeme oma aja eesrindlike ideede seisukohalt, kritiseerides samas feodaalkorda. Valgustusideed levisid ka Saksamaal. Sealse valgustuse eripäraks oli võrreldes prantsuse valgustusega tihe seos kristlike ideaalidega. Saksa valgustus toetus luterliku kiriku sees kujunenud pietistlikule voolule, mis pööras erilist tähelepanu vagadusele ja rõhutas kõigi kristlaste võrdsust. Pietistid ei taotlenud ühiskonnakorra muutmist, vaid selle täiustamist usu abil. Tähtsaks peeti Piibli tundmist vaimulik peaks aastas korra läbi lugema Vana Testamendi algkeeles (heebrea keel) ja Uue Testamendi 2 korda (vanakreeka keeles). Tavaline usklik pidi Piiblit lugema iga päev. Saksa valgustaja Leibniz arvas, et riigivõimu ülesanne on oma alamate eest hoolitsemine ja külluse tagamine
peamised tegevuspiirkonnad Lõuna-Eestis, nagu näiteks Urvaste, Kambja ja Võnnu. Lisaks sellel oli vennastekogudustega tihedalt seotud ka esimene teadaolev eestlasest orelimeister Johann Thal.40 Lauluraamatud Kuna vennastekoguduse jumalateenistustel pandi suurt rõhku laulmise, siis oli koguduse kesksemaks teoseks lauluraamat. Saksamaal ilmusid vennaste lauluraamatud, mille põhirepertuaar toetus 1704. aastal Halles ilmunud pietistlikule Freylingshauseni lauluraamatule.41 Vennastekoguduste liikmed lõid ka ise hulganisti laule. Ka krahv Zinzendorf oli viljakas laulukirjutaja, oma eluajal lõi ta umbes 2000 laulu, millest paljud avaldati ka vennastekoguduse lauluraamatuis. Zinzedorfi ja tema kaaslaste laulud ei piirdunud üksnes vennastekogudustega vaid tungisid aja jooksul ka luterlikku üldkirikusse, saades selle põhivaraks.42 Alates 1740
linnupesi, mida ta leidis. Taimemääramine ja linnumunade kogumine said tema lemmikharrastusteks (linnumunade kollektsioonis leidus üle 200 liigi). Tihti lamas poiss tundide kaupa unistades puude all, unustades oma ümbruse. Juba nendel aastatel hakkas ta katsetama saksakeelsete värsside kirjutamisega. Jakobsonite peres oli lastekasvatamine range korra all. Vanemad, kes olid vennastekoguduse liikmed ja nende lastekasvatus tugines rangele pietistlikule vaimule, karistasid lapsi vitsanuhtlusega, kuid tagasihoidlik Carl Robert suutis isa ja ema vihahoogudest enamasti karistuseta välja tulla. Et isal jäi laste jaoks vähe aega (raamatute lugemine ja muusika-alaste oskuste süvendamine võttis kogu aja), siis hoidusid need temast eemale ja lähenesid rohkem emale, keda abistasid majas ja aias. Isa oli küll pehmema ,,loomuga ja kunstniku hingega", kuid laste vastu nõudlik ja vali.
annaabi.ee 
