2. 1790-1800 - Direktooriumi stiil 3. 1800-u. 1820 - ampiirstiil (tuleneb prantsusekeelsest sõnast 'empire'- keisririik) Algus: barokk-klassitsism Prantsusmaa Louvre'i lossi idafassaad Lõplikult juurdus u. 1760 a. Varaklassitsism Prantsusmaal e.Louis XVI stiil Kuulsaim arhitekt oli Jacques Germain Soufflot, kelle tuntuim teos on Pariisis Panteon. ehitusmeister Jaques Ange Gabriel, kes kujundas Concorde'i väljaku Varaklassitsism Itaalias Sünnimaa Avaldustagasihoidlikult Giuseppe Piermarini ooperiteater La Scana hoone (1778) Kõrgklassitsism e. ampiirstiil 1904-1815 Rooma keiseriigi eeskuju Range vorm, lihtne siluett, lagedad pinnad, sammaste rohkus. Kasutati palju ümarkaart ja kupleid (eriti Venemaal). Mälestusehitused (auväravad) Arhitektuur kõrgklassitsismis Sümmeetria, tasakaal, suurejoonelisus. Pierre Vignoni Madaleine'i kirik. Tähe triumfikaar (J.F.Chalgrin) EESTIS esindavad kõrgklassitsistlikku arhitektuuri peamiselt mõisahooned.
Esialgse Piermarini projekti järgi oli hoones 2800 istekohta, 6 rõdu 260 looziruumiga ning orkestri ruumi ,mis mahutas 70 pillimeest. Peale II maailmasõda taasavatud hoones oli 3600 isekohta 5 rõdu 194 looziruumiga Praegu on hoones 2000 istekohta, saal on 6 meetrit lai ja 6 looziga kokku 27 meetrit kõrge. Istumisplaan Tänapäeval on La Scala teater üks juhtivamaid ooperi ja baletti teatreid maailmas ja on koduks La Sacala teatri kooridele, La Scala balettitruppidele ning La Scala teatri orkestrile. Teater on ühendatud ka kooliga, tuntud kui La Scala teatriakadeemia mis pakub proffessionaalset väljaõpet muusikutele, tantsijatele, näitlejatele, lava juhatajatele ja lava töölistele. La Scala balleti trupp on üks kuulsamaid kogu maailmas. Nende üks tuntumaid balletti etendusi on La Scala's Pink Floyd Ballet, mida on etendatud kogumaailmas alates 1972 aastast. Paljud maailmakuulsad tants...
Teatro alla Scala Akadeemia osad). Ajalugu. Tulekahju hävitas eelmise teatri Teatro Regio Ducale , 25. veebruaril 1776, peale karnevali gala. Grupp 90 jõukad Milanese, kes kuulub palchi (era lahtrid) teatris, kirjutas ertshertsog Ferdinand Austria-Este küsis uue teatri ja ajutise , mida kasutatakse samas täites uuega. Neoklassikalise arhitekt Giuseppe Piermarini toodetud esialgne projekt, kuid see lükati tagasi krahv Firmian (kuberner siis Austria Lombardia ). 1776 keisrinna Maria Theresa . Uus teater ehitati endisse asukohata kirik Santa Maria della Scala , kust teater saab oma nime. Kirik lammutati ning teatris oli kokku üle 3000 istekohta . Ehitus kulud katis plachi müük , mis olid rikkalikult kaunistatud nende omanikude poolt . La Scala (nagu see sai tuntuks) kohtumispaik sai täidetud üllate ja rikaste Milano inimestega.
autorina. Samalaadseid abstraktseid ja grandioosseid ideid kasutas ka Etienne-Louis Boullee (1728- 1799). Temagi tööde suurejoonelisus ja karm lihtsus vastasid täielikult revolutsiooniaastate vaimule. Nende poolt välja pakutud klassitsismi uut suunda kutsutaksegi revolutsiooniarhitektuuriks. ITAALIA oli arhitektuuris juhtival kohal baroki ajal. Varaklassitsismi periood oli aga suhteliselt tagasihoidlik. Nimetada võiks Giuseppe Piermarini (1734-1808), kes tegutses Põhja-Itaalias, peamiselt Milaanos. Tema kuulsaim töö on ooperiteater La Scala hoone, mis valmis 1778. Hiljem on seda mitmel korral ümber ehitatud. Samuti ehitas Piermarini Palazzo Belgiojoso ja teostas Palazzo Reale ümberehitused 1771-1778. INGLISMAAL arenes kunstielu veidi omasoodu. Seal ei olnud õiget barokiajastut, samuti ilmnes varaklassitsism varem kui mandri-Euroopas. Jätkus I. Jonesist ja sir Chr. Wrenist alguse saanud palladionismi traditsioon. 18
Ilmselt just seetõttu on klassitsism erinevates maades nii sarnane ja ometi iseloomulik just vastavale maale. Põgus pilguheit mõnede maade arhitektuurile aitab selles veenduda. 90 Nii näiteks ei paista klassitsismi esilekerkimisele tugeva tõuke andnud Itaalia millegi erilisega silma. Nimetada võiks ehk Milaano La Scala Ooperimaja ( 1776 - 1778 ), arh. G. Piermarini ( 1734 - 1808 ), mille kujundamisel on kasutatud alumise korruse jõulise rustika ja peakorruse kergete sambapaaride kontrasti. Hoone keskrisaliidi kolmikviilu kaunistab reljeef. Napoli arhitekt P. Bianchi ( 1787 - 1849 ) on San Francesco di Paola kiriku arhitektuuris (1815 - 1834 ) otseselt ära kasutatud Rooma keisririigi arhitektuurist saadud impulsse: kiriku põhimassi moodustav võimas rotund selle ees asuva joonia stiilis portikusega võimaldab
annaabi.ee 
