ja keskmisel tasemel. Päevasel ajal suvel püsib temperatuur alla 31,6 kraadi. Talvel rannikuäärsel alal sajab lund väga vähe ja mõnel aastal ei saja lund üldse. PõhjaCarolinat tabab aastas umbes 20 tornaadot. Loodus Loodus: PõhjaCarolinas on pinnamood kohati väga erinev, näiteks mereäärsel alal on kõrgus merepinnast 0m kuni 2,042m mägedes. PõhjaCarolina jaguneb geograafiliselt kolmeks : Apalatsi mäed, Piedmonti regioon Rannikuäärsete setteorgude ala. Suurim jõgi on Yadkini jõgi, PõhjaCarolinast läheb läbi selle jõe ülemjooks Pee Dee, jõe pikkus on 323 kilomeetrit. Jõgi on mitmes kohas vee ja elektrienergia saamiseks ning üleujutuste vältimiseks tammidega paisutatud. Mõned faktid: Moto: Esse quam videri 'Parem olla, kui näida' Lind: kardinal Lill:verev kontpuu Putukas: mesilane Laul:'The Old North State' Loom: hallorav
pärg. Reversil: rooma jumalannad Vabaddus, Igavik ja Viljakus ning sõna PERSEVERANDO 'püsivalt'. Lind: kardinal (Cardinals cardinalis; 1950). Lill: kontpuu valge õis (1918). Koer: ameerika rebasekoer (1966) Puu: ameerika õiskontpuu (Cornus florida; 1956). Jook: piim (1982) Karp: austrikarp (Crassoostraea virginica 1974 ). Pindala: 105 586 km2 (36. Koht). Pinnamood: Rannikut liigestavad lahed ja jõed lehtersuudmed, paigutati soostunud rannikumadalikele järgnevad sisemaal astanguna kerkiv Piedmonti lava ja pikiorgudega (sh. Shenandoah' oruga) üksteistest eraldatud Apalatside ahelikud (Blue Ridge,Allegheny). Kõrgeim koht: Mount Rogers, 1746 m üle merepinna. Madalaim koht: Atlandi ookean. Rahvaarv: 6872912 (1999; 12. Koht). Suuremad firmad: Mobil Corporation, Mars inc. Majandus: Ligi 2/3 osariigi pindalast katab mets. Kaevandatakse kivisütt, tsingi- ja titaanmaaki, murtakse ehituskive. Peamised töötlevad tööstusharud on tubaka-, keemia-,
purustusi põhjustanud maavärinad on olnud San Francisco maavärin aastal 1906, Anchorage'i maavärin 1964. ja Los Angelesi maavärin 1994. aastal. Vulkaanidest on purustusi toonud Helensi pursked 1980. aastal. Yellowstone'i platoolis tegutseb ka geisreid.(1) Vesi Veestik Valdav osa USA territooriumist kuulub Atlandi vesikonda, ainult läänepoolsete mäestike jõed voolavad vaiksesse ookeani. USA keskosas hõlmab Mississippi jõestik. Apalatsidelt algavad lühikesed veerohked jõed, mis Piedmonti platoolt lasuvad kõrgete jugadena. Vaikse ookeani vesikonna jõed voolavad osalt kanjonites ja on energiarikkad. Suures nõos on perioodilised või lühiaegsed jõed. USA põhjapiiril asub Suur järvistu. Kordiljeerides ja Apalatside keskosas on palju väikesi liustikujärvi, lääneosa platoodel ja nõgudes leidub jäänukjärvi. (1) Suurimad jõed · Mississippi pikkus 3779km · Missouri pikkus 3726 · Ohio-Allegheny pikkus 2102km · Colorado pikkus 2333km
niiskes idaosas seal teeb muret hoopis vee ajutine üleküllus ehk üleujutused. Valdav osa USA territooriumist kuulub Atlandi vesikonda, ainult läänepoolsete mäestike jõed voolavad vaiksesse ookeani. USA keskosas hõlmab Mississippi jõestik. Idapoolsed lisajõed nagu Ohio on veerohked ja laevatavad, läänepoolsed nagu Arkansas ja Red River jäävad suvel palju madalamaks, sest vett kasutatakse niisutuseks. Apalatsidest algavad lühikesed veerohked jõed, mis Piedmonti platoolt lasuvad kõrgete jugadena. Vaikse ookeani vesikonna jõed voolavad osalt kanjonites ja on energiarikkad (Columbia, Colorado). Suures nõos on perioodilised või lühiaegsed jõed. USA põhjapiiril asub Suur järvistu. Kordiljeerides ja Apalatside keskosas on palju väikesi liustikujärvi, lääneosa platoodel ja nõgudes leidub jäänukjärvi nagu Suur Soolajärv. Jõed saavad oma vee põhjaveest, sadametest ja lumesulamisveest. Alaskas on toitumisallikaks ka liustikud. Veetase
idaosas - seal teeb muret hoopis vee ajutine üleküllus, ehk üleujutused. 3.9.2Veestik Valdav osa USA territooriumist kuulub Atlandi vesikonda, ainult läänepoolsete mäestike jõed voolavad vaiksesse ookeani. USA keskosas hõlmab Mississippi jõestik. Idapoolsed lisajõed (Ohio jt.) on veerohked ja laevatavad, läänepoolsed (Arkansas, Red River jt.) jäävad suvel palju madalamaks (vett kasutatakse niisutuseks). Apalatsidelt algavad lühikesed veerohked jõed, mis Piedmonti platoolt lasuvad kõrgete jugadena. Vaikse ookeani vesikonna jõed voolavad osalt kanjonites ja on energiarikkad (Columbia, Colorado). Suures nõos on perioodilised või lühiaegsed jõed. USA põhjapiiril asub Suur järvistu. Kordiljeerides ja Apalatside keskosas on palju väikesi liustikujärvi, lääneosa platoodel ja nõgudes leidub jäänukjärvi (Suur Soolajärv). Jõed saavad oma vee põhjaveest, sadametest ja lumesulamisveest. Alaskas on toitumisallikaks ka liustikud
on olukord niiskes idaosas seal teeb muret hoopis vee ajutine üleküllus ehk üleujutused. Veestik Valdav osa USA territooriumist kuulub Atlandi vesikonda, ainult läänepoolsete mäestike jõed voolavad vaiksesse ookeani. USA keskosas hõlmab Mississippi jõestik. Idapoolsed lisajõed nagu Ohio on veerohked ja laevatavad, läänepoolsed nagu Arkansas ja Red River jäävad suvel palju madalamaks, sest vett kasutatakse niisutuseks. Apalatsidest algavad lühikesed veerohked jõed, mis Piedmonti platoolt lasuvad kõrgete jugadena. Vaikse ookeani vesikonna jõed voolavad osalt kanjonites ja on energiarikkad (Columbia, Colorado). Suures nõos on perioodilised või lühiaegsed jõed. USA põhjapiiril asub Suur järvistu. Kordiljeerides ja Apalatside keskosas on palju väikesi liustikujärvi, lääneosa platoodel ja nõgudes leidub jäänukjärvi nagu Suur Soolajärv. Jõed saavad oma vee põhjaveest, sadametest ja lumesulamisveest. Alaskas on toitumisallikaks ka liustikud
annaabi.ee 
