Iseloomulikku:Zeusi vend, sümboliks granaatõun. 3.Mütoloogilised olendid Saatür-deemonlik loodusvaim, inimkujuline, kuid hobuse saba ja hobuse või soku jalgadega ning sarvadega.Lõbustasid jumalaid oma jämedate naljadega. Kentaur-metsik ja himur hobuinimene, süngete mägede elanikud, Kentauruse pojad. Sireen-inimkehaga lind, kes imeväärse lauluga peibutas meresõitjaid oma saarele ja tappis nad seal. Sileen-hobuse saba ja hobuse kõrvad, aga inimese keha Muusa-lahutas pidutsevate jumalate meelt oma lauluga, Apollon saatis teda oma lüüral. Nümf-noor naine, pooljumalik olevus, kes elas mägedes, meres, puudes, allikates. Ta ilmus jumalate saatjaskonnas tantsivana, musitseerivana. Kükloop-,,sõõrsilm", ühe silmaga keskel, hiiglased, nad sepitsesid piksenooli ja välke Zeusi jaoks. Erinnüs e. Fuuria-kättemaksujumalanna Gorgo(Medusa)-koletised, 3 õde, kellel olid juuste asemel maod, kivistava pilguga. Graatsia-Aphrodite saatjannad, kaunid ja head
laeva kojusõiduks. Sel ajal, kui Odysseus võitles Trooja linna all ja rändas, käis ta naisel Penelopel palju kosilasi. Nad arvasid, et Odysseus ei pöördu enam iial tagasi, Penelope aga uskus oma mehe tagasipöördumist ja lükkas kõik kosilased tagasi. Odysseuse poeg Telemachos, kes Odysseuse lahkumisel Itakast oli alles nooruke, oli kasvanud tugevaks, õitsvaks noormeheks. Kurvastuse ja meelepahaga vaatas ta isamajas pidutsevate kosilaste märatsemist. Kuid ta ei suutnud üksinda midagi ette võtta paljude vastu. Kord oli ta asunud isa otsinguilegi, kuid mitte midagi teada saamata pöördus ta tagasi. Odysseus teadis, mis tema kodus toimus. Seepärast otsustas ta koju ilmuda mitte oma harilikul kujul, vaid rändkerjuse näol. Tema majas pidutsesid parajasti kosilased. Nad pilkasid igati Odysseust, pidades teda kerjuseks. Teisel päeval pärast Odysseuse saabumist oli
t�nu just rikkalikele jutustavatele detailidele, mis avavad ilmekalt omaaegset talupojaelu. K�rtsi �uel on l�butsevad mehed, naised ja lapsed, kes on kogunenud pika laua �mber. Inimesi n�eb ka teose keskplaanil oleva pool-laguneva k�rtsi ukseavas ja akendel. Paremal avaneb vaade tasasele Hollandi maastikule, mille kauguses on rahulik vaade k�lale tuuleveskiga, samas kui k�rtsinurga taga kaklevad mehed. Ennastunustavalt pidutsevate talupoegade r�hmale on kontrastiks esiplaanil olev koduselt perekondlik toimekas seltskond naiste ja lastega. See pisut drastiline, k�ike k�tkev stseen omab moraalset ja �petlikku tagam�tet, kus purjutamine viib vulgaarsuse ja v�givallani. Sellega j�rgis de Bloot oma otseste eelk�ijate Adriaen Brouweri ja Adriaen van Ostade�i eeskuju. Siiski ei n�i tema kavatsus olevat mitte oma tahumatute tegelaste pilkamine v�i hukkam�ist, vaid
annaabi.ee 
