Second level Second level Third level Third level Fourth level Fourth level Fifth level Fifth level Terviklik pidupäevarüü Pidupäeva särk Seelik Valmistatud oli kas ostetud või mõisakangrute kootud kangast Seelikute triibustik omandas paikkondlikke erinevusi Pealisseelikud (piduseelikud) on kirkamad ja mitmevärvilisemad Alusseelikuid (tööseelikud) on enamasti kahevärvilised Värvidest domineerivad madarapunane (varasem) ja erksad punased toonid (hilisem), Seelikutele annavad kirevust violetsed, rohelised, kollased, roosad, sinised ja mustad triibud Seelikud olid villased Näited seeliku triibustikust Click to edit Master text styles Click to edit Master text styles
nende kõrval järjest rohkem kandma poollinaseid, s. t. puuvillase lõime ja linase koega seelikuid. Poollinased olid vastupidavamad ja seepärast eriti hinnatud tööseelikutena. Pallapool pidi ulatuma sääremarjast allapoole. Seeliku alumist äärt kaunistas 45 sentimeetri laiune tumesinine pook, mis kooti samas tehnikas nagu naiste vöödki, kuid mille äärekiri polnud sümmeetriline. Pooga süda tehti alati punane: varem kitsam, uuemal ajal laiem ja selgema kirjaga. Pühapäeva- ja piduseelikud olid linavalged ning tihti päikese käes veel eriti valgeks pleegitatud. Tööseelikud tehti tumedamad. Nende värvimiseks kasutati kas soomaaki, puukoort või mõnda muud värvainet. Suveseelikuid kooti harilikult samas kangas kui meeste suviseid linaseid tööriideid. Tarvastu põll sarnanes Viljandi põllega. Triibulise seelikuga kanti valget linast põlle. Ees kantav linane põll tehti piklikust riidetükist ja ülaosa oli vanematel põlledel sageli
seelik Kahar seelik ilmus Eesti talunaise rõivastusse ühevärvilisena, kuid muutus 18.saj. keskpaigast alates järkjärgult pikitriibuliseks. Varasemad pikitriibulised seelikud tehti ostetud või mõisakangrute kootud kangast. Hiljem hakkasid talunaised ise seelikukangaid kuduma ja seelikute triibustik omandas paikkondlikke erinevusi (Kaarma, Voolmaa 1981). Tori pikitriibulised seelikud on eriilmelised. ERMi kogudes on rohkesti nii pealisseelikuid (piduseelikud) kui ka alusseelikuid (tööseelikud). Pealisseelikud on kirkamad ja mitmevärvilisemad. Alumised seelikud on enamasti kahevärvilised. Teadaolevalt kanti ikka mitut seelikut üksteise otsas, et tüsedam ( loe: ilusam) välja näha. Pealmine seelik oli volti pressitud (kuumade leibade vahel) ja voldiharjade vahe oli 2,5 3 cm (Kaarma, Voolmaa 1981). Värvidest domineerivad madarapunane (varasem) ja erksad punased