2 rngastihend 3 kolb 4 vedrud 5 vedrude tugiplaat 6 stopperrngad 7 ketaste tugiplaat 8 siduriketas 9 veetav ketas 10 taldrikvedru 11 suruklapi kuul 12 sidurirumm Pidur 1 kolvi varras 2 tsilinder 3 automaatkigukasti veetav vll 4 pidur-lint 5 siduri trummel 6 aut. kasti vedav vll Planetaarlekande lukustamine toimub hdrauliliselt, siderite ja pidurite abil. Mnedel juhtudel kasut. ka vabajooksu sidurit. Vabajooksusidur: A-1. rullidest-vedrudest B-2. nukkidest 1 vlisvrust 2 siserumm Piduritena lukustatakse planetaarlekande osa kigukasti kerega. Pidurina kasut. ujuvaid ketas- vi lintpidurit. Sidurite abil hend. planetaar esiosad omavahel. Siduritena kasut. philiselt lis ttavaid mitmekettalisi sidureid. Vabakigusidurid vimaldavad prata planetaarlekandel ainult hes suunas. Uut sidurit ja pidurit tuleks enne paigald. leotada 15min lis. Lintpiduri thtsamaks osaks on prlev trummel,pidurilint ja pidurisilinder. Pidurdamiseks pigistatakse pidurilint umber trummli ja trummel lukustub
Pidurivõmendid võivad olla järgmist tüüpi: · Vaakumvõimendi · Hüdruvõimendi · Pneumovõimendi · Hüdrovaakumvõimendi Hüdropneumaatiliste pidurite korral on kasutusel segaajam. Elektrilise ajamiga pidruite korral on jõu edasikandjateks elektromagnetid. Hüdroajami põhilised osad on : · Pump ehk peasilinder · Piduritorud ja- voolikud · Rataste töösilindrid Mehaaniliste pidurite ehitus. Traktoritel kasutatakse mehaaniliste piduritena: · Ketaspidureid · Trummelpidureid sisemise pidurduspinnaga (klotspidurid) · Trummelpidureid välise pidurduspinnaga (llintpidureid) Ketaspidurid paiknevad tavaliselt kas teras või malmkestas, millised on kinnitatud tagasilla külge. Koosneb kahest hõõrdekatetega pidurikettast, millised asuvad diferentsiaali väljundvõllidel või lõppülekande võllil nuutühendusena ja nende vahel asuvatest survekettast, mille vastakuti asuvatesse süvenditesse on paigutatud viis kuuli
lähimuse ja proportsionaalsuse pinnalt, mõjude ja halduskoormuse hindamine). Proportsionaalsus põhimõtte kaudu on tarviline põhjendada sekkumisvalikut. Rõhuasetus Lissaboni leppes ongi pigem protseduurilistel aspektidel vajadus viia läbi vastavustest või põhjendada „EL lisandväärtust“ on nüüd kaotatud. Suhteliselt uue ja tundmatu tulijana on põhiõiguste kontekst Põhiõiguste olemusest tingituna toimivad need üsnagi tõhusate piduritena muuhulgas riivete kaalumisel kui sekkumisvalikute tegemisel. Tasakaalumehhanismid suveräänsuse ja rahvuslike eelistuste kaitseks: Pädevuste piiritletus, subsidiaarsuskontroll EL ja liikmesriigi tasandil (tugevdatud rahvusparlamentide roll aluslepingus ja järjest enam ka siseriiklikes mehhanismides valitsuse tegevust ohjavana), läbipaistvusreeglid, hääleõiguse ja kaasotsustamise ulatus, hädapidurid, sõnaselgelt väljendatud kompetentsid, sillaklauslid minevikus, eelarvepädevus jne
annaabi.ee 
