RAKVERE AMETIKOOL AL12 Ketas- ja trummelpidurite erinevused Koostaja: Timo Kurves Rakvere 2013 Erinevused: Suur erinevus nende kahe piduri süsteemivahel on ehitus. Trummel pidurite ülesehitus on palju keerulisem kui ketaspiduritel. See pärast kasutatakse ketaspidureid tänapäeval rohkem. Trummel piduritel on klotse palju keerukam vahetada. Ketaspiduritel on vähem igasuguseid vedrusi ja muid detaile, seepärast on ka ketaspidurid massilt kergemad. Ketaspidurite kettal on spetsiaalsed avad, mis tagavad märgatavalt parema jahutuse. Ketaspiduril on minimaalne soojus paisumine, aga trummel piduril on soojuspaisumisest tekkinud erinevused suuremad. Mis halvendab pidurdus jõudu. Trummel piduril on klotside ja trumli vahel väiksem hõõrdepind kui ketaspiduritel
ohutu liiklemise vallas. Lisaks turvalisele pidurdamisele ohtlikes olukordades aitab ABS-süsteem autojuhil tunda end rooli taga tunduvalt kindlamana. Otsused, mis autojuht peaks langetama kriitilises olukorras sekundi murdosa jooksul, teeb nüüd juhi asemel ABS-pidurisüsteem ja kindlasti mitte halvemini kui kogenuim lihtsurelik. ABS-pidurid (inglise keeles Anti-lock Braking System) on tänapäevastel sõidukitel kasutatav pidurdussüsteem, mis ei lase tugeval pidurdamisel piduritel blokeeruda, vaid hoiab elektrooniliselt juhitud hüdraulika abil pidurid selle piiril, tagades rehvide parema haardumise maapinnaga. Esimesed süsteemid töötas välja prantslane Gabriel Voisin 1929. aastal, et lühendada lennukite pidurdusmaad maandumisrajal. Algelised süsteemid olid täielikult mehaanilised ja kasutasid pidurdusjõu reguleerimiseks hooratast. Katsetustel saavutati 30% pidurdusmaa lühenemine, kuna piloot sai pidurdada kohe täie võimsusega. 1950
Joonis 2. Libisemine 0% ABS pidurid ei lase ratta libisemisel suureneda üle 10...20%. Pidurdusjõud on siin suurim ja külgsuunaline hõõrdejõud auto juhitavuseks veel piisav. Nende resultantjõud jääb hõõrdejõu ringi sisse. Joonis 3. Libisemine 10...20% Kui pidurdusjõud ületab haardejõu, hakkab ratas libisema. Külgsuunaline hõõrdejõud muutub niivõrd väikeseks, et auto ei ole enam juhitav. Töökorras ABS piduritel sellist olukorda tekkida ei saa! Joonis 4. Libisemine üle 20% 1.3 ABS-i tööpõhimõte Kui üks või rohkem rattaid hakkavad pidurduse ajal blokeeruma, siis ABS-i süsteem reguleerib igale rattale pidurdus vedeliku rõhku, et vältida rataste blokeerumistja parandada stabiilsust, juhitavust ja pidurdusmaad.ABS-i süsteem saavutab selle teatud informatsiooni rakendamisega töötlemis protsetuuris, et kontrollida sõiduki hüdraulika süsteemi tööd. 1.4 Andurid ja täiturid 1.4
Ühel pidurdusel toodab 1200 kg kaaluv auto 4 sekundi jooksul 257 600W energiat, ehk umbes 350 hobujõudu. Rico Kapsi KASUTATUD INFOALLIKAD http://et.wikipedia.org/wiki/ABS-pidurid (6. september 2009) http://www.autoekspert.ee/index.php?page=175& (6. september 2009) http://et.wikipedia.org/wiki/Pidur (6. september 2009) Rico Kapsi 4 KOKKUVÕTE Kõige efektiivsem pidurdamine on ABS pidurid. Pidurikettad võivad väga kiiresti kuumaks minna. Piduritel on kettaste sees augud et ta ise ennast jahutaks. Klotsid kuluvad kiiresti võidusõidu autodel. Pidurid on säästnud tuhandeid elusi. Rico Kapsi Lisa 1 Reageerimisteekonna arvutamine = Pidurdusteekonna arvutamine =
Bit error rohkem 5 samanimelist üksteisele järgnevat bitti (11111 või 00000). Sellest suurema arvu samanimeliste bittide saatmiseks lülitatakse vahele üks Kontrolli viga vastupidine bit. Juhul kui vastuvõtja registreerib häire, "teatab" ta sellest CRC error infoploki saatjale kuue samanimelise biti saatmisega. Võimenduse viga ASK error Kuju viga Form errorstaatusvälja Kuna alguses on piduritel nulle kõige rohkem edastatakse see infoplokk esimesena. 5. Võrgu töökiirus Uste juhtplokid Mugavuselektroonika võrk Auto mugavust suurendavad Aeglane võrk seadised, nagu näiteks elektrilised klaasitõstukid
vältides libisemist ja lubades rattal blokeeruda järk-järgult vastavalt pinnase omadustele. ABS pakub paremat kontrolli sõiduki üle ja võib vähendada pidurdusteekonda kuival või libedal pinnasel, see võib veel tõsta pidurdusteekonda lahtistel pinnastel nagu lumi või kruus. Alates algsest laialdasest autode tootmisest, antiblokeerumise pidurdussüsteemid on arenenud märgatavalt. Hiljutised versioonid ei luba piduritel ainult blokeeruda, vaid kontrollivad elektrooniliselt esimeste ja tagumiste rataste kalduvust. See funktsioon, sõltuvalt kindlatest võimetest ja rakendusest, on tuntud kui elektrooniline pidurdusjõukontroll (EBD), haardumiskontrollsüsteem, hädapidurdusabi või elektrooniline stabiilsuse kontroll. Antiblokeerumise süsteemid arendati esialgu lennukitele aastal 1929, Prantsuse auto ja lennukiinseneri, Gabriel Voisingu poolt. Varajasem süsteem kandis nime Dunlopi Maxaret
tugijalgateta massiivsete pontoonidega ja selle ümber roomikud( pehme pind) rooniiduk- madala süvis, sõuderatas. MEHHAANILINE JUHTIMS Kangmeh juhitakse masinate sidureid ja pidureid, masinisti lihasejõud kantakse hoobade ja tõmmitsate vahendusel otseselt täiturmehhanismide vahetuks lülitamiseks. EELISED: lihtne, töökindel PUUDUSED: kulub palju jõudu, palju lõtke, pedaalidel ja kangidel pikk käik. Sidurite juhtimiseks kasutatakse kange ja piduritel pedaale. HÜDROJUHTIMISSÜST Pumbaga ja Pumbata. Pumbata : kujutab muudetud kujuga vahetut kangjuhtimist, mida kasutatakse siis kui pikaajaliselt ei ole vaja rakendada suurt jõudu. Süsteemis 2 silindrit-juht ja töösilinder, mis on omavahel ühendatud torustikuga. Juht ja töösilindri läbimõõdud valitakse selliselt, et väike jõud pedaalil tekitab küllaldase jõu töösilindris. Pumbaga : koosneb põhimoototorilt käitatavast õlipumbast, siiberjaoturistj paagist,
annaabi.ee 
