kaheharuline piduriseade, kus esi- ja tagasilla pidurid käitatakse eri harudest pärit suruõhu abil. Ühe haru rikke korral peab tööle jääma haru, millega pidurdatakse vähemalt 2 ratast. Õhkpiduri tööpõhimõte Kompressor (1) täidab õhupaagi (2) suruõhuga. Paagis oleva suruõhu abil tekitatakse veoki aeglustamiseks vajalik pidurdusjõu d. Sõidukijuht reguleerib pidurdamise tõhusust jalgpidurikraani (3) pedaalile vajutades. Pidurikraani ja torustiku kaudu jõuab suruõhk pidurikambritesse (4) ning ratta pidurimehhanismid (5) rakenduvad (vt. Sele 3). Pedaali vabastamisel lastakse suruõhk pidurikraani kaudu kambritest välja ja tagastusvedrud viivad piduriklotsid algasendisse. Euroopa Liidu piduriseade Kaasaegse veoki piduriseade jaguneb funktsionaalselt neljaks piduriks: Sõidupidur on ette nähtud kiiruse vähendamiseks tavaolukordades. Piduriseadet juhitakse jalgpedaali kaudu ja pidurdamiseks kasutatakse rataste pidurimehanisme;
muundatakse EBS juhtplokis esisilla, tagasilla ja haagise rõhkude nimiväärtusteks. Rõhu määramisel arvestatakse pidurihalduse lisafunktsioone, ABS/ASR ja stabiilsuskontrolli ESP. EBSi rikke korral töötab sõidupiduri kraan. Kraani ülemine haru juhib liiasusklapi kaudu tagasilla pidurdamist ja alumine haru proportsionaalse releeklapi kaudu esisilla pidurdamist. Proportsionaalne releeklapp suunab vastavalt EBSi juhtploki signaalile suruõhu esisilla pidurikambritesse. Sele 10. Proportsionaalne releeklapp (allikas: WABCO) Sele 11. Proportsionaalse releeklapi lõige (allikas: WABCO) Juhtplokist saadud signaali alusel avab proportsionaalne magnetklapp suruõhu pääsu kolvipealsesse ruumi, kolb liigub alla, avaneb sisselaskeklapp ja suruõhk pääseb avast 1 ava 2 kaudu pidurikambritesse. Pidurdusrõhu etteantud nimiväärtuse saavutamisel sisselaskeklapp sulgub ja pidurdamine toimub püsival suruõhu rõhul
Kraani keres on kaks sektsiooni alumine veduki ja ülemine haagise pidurite sisselülitamiseks. Pidurdamata olekus on piduripedaal vabastatud ja veduki sektsiooni väljalaskeklapp on avatud, sisselaskeklapp suletud. Veduki pidurikambrite ruum on ühendatud välisõhuga. Pidur on vabastatud. Toimub õhupaagi täitmine sururõhuga. Haagise väljalaskeklapp on suletud, sisselaskeklapp aga avatud. Õhk läheb haagise ballooni läbi haagise õhujaoturi, pidurikambritesse aga mitte. Toimub õhupaagi täitmine sururõhuga. Kompressori ja tühikäiguseadme ehitus Kompressori kolvi allaliikumisel väljalaskeklapp sulgub ja silindris tekib hõrendus, avaneb sisselaskeklapp ja silindrisse siseneb õhk. Kolvi ülesliikumisel sisselaskeklapp sulgub ja õhk surutakse kokku. Kui rõhk ületab väljalaskeklapi vedru vastusurve, siis klapp avaneb ja suruõhk juhitakse süsteemi. Rõhuregulaatori ehitus 1. Kest 2. Vedru 3. Kübarmutter 4. Tõukur 5. Õhukanal 6
Pidurisüsteemis on rõhuakud hüdrosurve akumuleerimiseks. Pidurdamise ajal suunatakse surve rõhuakudest pidurpedaali klapi kaudu pidurisilindritesse. Kui mootor seisab, piisab rõhuakude survest vähemalt kuue täiskoormusel pidurduse jaoks. Varupidurisüsteem (lisavarustuses) Kabiinis asuvad pidurilülitit kasutatakse teise pidurisüsteemi juhtimiseks solenoidklapi kaudu. Pneumoajam 1- pneumokamber 2- pidurikraan (juhib õhuliikumist pidurikambritesse ja pidurikambritest välisõhku) 3 ja 5 – rõhuregulaatorid (kontrollivad süsteemi õhurõhku, 3 kontrollib balloonis, 5 kompressoris) 4- õhuballoon (hoiab õhu tagavara) 6- kompressor (toodab suruõhku) 7- õhupuhasti (puhastab õhku) Seisupidur Seisupidur on vedrujõul töötav trummelpidur või ketaspidur, nn. kardaanipidur, mis asub käigukasti väljundvõllil. Seisupidur vabastatakse hüdrauliliselt. Kui hüdrorõhk puudub, s.t. Mootor seisab,
annaabi.ee 
