mis oli kirivööga kinni tõmmatud. Jalas kanti õhukesest nahast pastlaid või puukoorest viiske. Saapaid ja kingi hakati rohkem kandma XIX sajandil. Tööriie pidi olema puhas. Särki vahetati kord nädalas pärast saunas käimist. Mõnede tööde puhun, nagu heinategu või kündmine, kanti vanade kommete kohaselt valget särki. Külmal aastaajal ja piduriietusena kanti villaseid värvi- kirevaid rõivaid. Naiste piduriietus koosnes pikitriibulisest seelikust, vestitaolisest käisteta kampsunist või pikk- kuuest. Abielunaised pidid kandma peas tanu ja ees põlle. Teiste riiete peale pandi piklik linane või villane suurrätt, mida nimetati sõbaks. Mehed kandsid pidulikel juhtudel särgil jakki ja pikk-kuube, mis oli kirivööga kokku seotud. Sinna juurde kuulusid põlvpüksid ja sokid. Tavaliseks peakatteks oli jämedast vildist vormitud kaabu Kasutatud kirjandus: www.miksike.ee www.wikipedia.org 5
Mööbel oli majja sisse ehitatud. Aknast tuli välja tala, katusealust peeti nagu aita. Viljakotid tõmmati nööridega üle tala ülesse. Majade vahele olid tõmmatud ketid, et röövlid ei saaks kiiresti põgeneda. Ühiskondlikest hoonetest kõige tähtsam oli raekoda (alumistel korrustel olid rahavahetajad, kohtunikud). Raekoja platsis toimus ka kauplemine, seal kontrolliti ka kaalusid, et keegi ei petaks. Oli apteek, kus sai arstiabi. Väga kirevaid rõivaid polnud, piduriietus oli lubatud, punane polnud lihtrahvale lubatud, kübaratel olid kindlad kõrgused. Tekkisid kõrtsid. Kirik oli siiski linnas tähtis, suuremates linnades oli mitu kirikut. Majad olid gooti stiili mood väliselt: kõrged, heledad, viilkatusega, 2-3 korrusselised, nelinurksete akendega. Kujutav kunst Kunstil oli 3 eesmärki: Oli vaja õpetada Oli vaja jäädvustada hetki Oli vaja kaunistada Suhteliselt palju oli gobelääne-piltvaipu
või niinekoest punutud viiske. Saapad ja kingi hakati rohke m kand ma alles m ö ödunud sajandil. T ö öriie pidi ole ma puhas. Särki vahetati üks kord nädalas pärast saunaskäi mist. Mõne töö ajal, nagu heinategu ja künd mine, pandi vana traditsiooni järgi selga valge särk. Kül mal aastaajal ja pidude puhul kanti villaseid värvikirevaid rõivaid. Naiste piduriietus koosnes pikitriibulisest seelikust, vestitaoliselt käisteta ka mpsunist või pikkkuuest. Abielunaiste kohustuseks oli peas kanda tanu ja e es p õlle. Teiste riiete peale pandi piklik linane v õi villane suurätt, mida ni metati s õbaks. Mehed kandsid pidulikel puhkudel särgi peal ka mpsunit m e enutavat jakki ja pikkkuube, mis oli kiviv öö ga kokku seotud. Sinna
pikka valget särki, mis oli kivivööga kinni tõmmatud. Jalas kanti õhukesest nahast pastlaid, aga ka palju nahast või niinekoest punutud viiske. Saapad ja kingi hakati rohkem kandma alles möödunud sajandil. Tööriie pidi olema puhas. Särki vahetati üks kord nädalas pärast saunaskäimist. Mõne töö ajal, nagu heinategu ja kündmine, pandi vana traditsiooni järgi selga valge särk. Külmal aastaajal ja pidude puhul kanti villaseid värvikirevaid rõivaid. Naiste piduriietus koosnes pikitriibulisest seelikust, vestitaoliselt käisteta kampsunist või pikk-kuuest. Abielunaiste kohustuseks oli peas kanda tanu ja ees põlle. Teiste riiete peale pandi piklik linane või villane suurätt, mida nimetati sõbaks. Mehed kandsid pidulikel puhkudel särgi peal kampsunit meenutavat jakki ja pikk-kuube, mis oli kivivööga kokku seotud. Sinna juurde kuulusid põlvikpüksid ja põlvikud. Tavaliselt oli peakatteks jämedast vildist vormitud kaabu.
annaabi.ee 
