Miks palgatõus peab aeglustuma? Palgakasvu üheks põhiliseks mõjutajaks on tööjõu nõudluse ja pakkumise vahekord: mida väiksemaks see kahaneb, seda kiiremini hakkab palk tõusma. Protsess töötab eelkõige üksikute erialade ja oskuste kaudu nimetatud ka kui kvalifitseeritud tööjõu nappus. Seetõttu võib ka küllaltki kõrge tööpuuduse juures olla palgakasv küllaltki tugev ja isegi kiirenev. Eesti Panga hinnangul on tähtis, et palgatõus varsti pidurduks, nagu on teinud tootlikkuse areng. Palgakasvu kiirenemine ei ole enam põhjendatud tulenevalt aeglustuvast majanduskasvust. Palgakasv peaks aeglustuma seoses väga madala tootlikkuse kasvuga hõive jätkuva suurenemise tingimustes tuleb juurde aina vähem toodangut töötaja kohta, mistõttu põhjust palku suurendada jääb vähemaks. Kui palgakasv ei pidurdu ettevaates või tootlikkus ei hakka kiiresti kasvama, kui see lõhe jääb
pakkuda ettevõtetele kõige efektiivsemalt toimivaid teenuseid ja leida üles rohkem tuge vajavad ideed. Pärast 2020. aastat võib toimuda muudatusi ka EAS tegevuses, sest käimasoleval perioodil saab EAS riigieelarvest väikese osa, põhiline tegevus toimub siiski eurotoetusel. EAS-i 3 püsimajäämine ka pärast eurotoetuste vähenemist või lõppemist on oluline, et ettevõtluse areng Eestis toimuks edasi, mitte ei pidurduks. (Rebane 2017) Haridus- ja sotsiaalvaldkond on sõltuvuses Euroopa Liidu toetustest, mille tõttu võib see valdkond kannatada kõige enam. Siiani on kasutatud toetusi rohkem pikaajaliselt vajalike tegevuste tarbeks, mis peaksid toimima ka pärast 2021. aastat. Vähe on mõeldud erinevate sotsiaal- ja hoolekandeasutuste poolt, kuidas võiks tegevus jätkuda ilma Euroopa abirahadeta. Näiteks on rajatud Eestisse toetuste abil erinevaid hooldekodusid, mis peaksid hakkama saama
lõpetama osooni hävitavate ainete tootmise 1995 aasta lõpuks, kahaneb osoonihulk atmosfääris mõnel pool siiski veel 4-5% 10 aasta jooksul.Kuid leidub ka palju pessimistlikumaid prognoose. Ajalehe "Rahva Hääl" (02.11.1994) andmeil avaldas Kopenhaagenis asuv Euroopa Keskonnaamet 31 oktoobril 1994 ülevaate oma aruandest, mille kohaselt osooni kontsentratsiooni vähenemi ne Euroopa keskatmosfääris pidurduks kõigi rahvusvaheliste nõuete täitmisel alles 70 aasta pärast, see tähendab järgmise sajandi keskpaigas. M.Chanini(1993) andmeil on WMO/UNEP koostanud nn D- stsenaariumi. Selle kohaselt väheneb freoonide CFC-11, CFC-12, CFC-113, CFC-114,CFC- 115 ning haloonide 1201 ja 1301 emissioon 1996-2000 19% aastas. HCFC- 22 emissioon kasvab sellega lineaarselt. Pe ale aastat 2000 jääb osooni hulk M.Chanini(1993) andmeil mudeli kohaselt
annaabi.ee 
