sees. Seejärel kulgeti rongkäigus Toompeale kuberneri ja raeplatsile Tallinna linnavalitsust tervitama. Meeleolu oli ülev, muusika mängis, linn oli ehitud ja mõnes kohas oli isegi auvärav üles seatud. Laulupeokontserti kirjeldas pidukomitee sekretär August Einwald hiljem nõnda: “Siia laia, ruumikasse orgu, kohisevate puude keskele, kirjude lippude alla oli juba kella 2-st saadik suur rahvahulk nagu vägev vahutav jõgi voolanud, nõnda et seda suurt pidupaiga avarust peatselt oli täitmas.” Kuulajaid arvati olema 10 000 või rohkem. Järgneval kontserdil vaheldusid meeskooride esinemine pasunakooride mängimise ja kõnedega. Pärast kontserti oli meeleolu nii ülev, et piduplatsilt ei raatsitud lahkuda, hüüti “Hurraa!” ja “Elagu!” rahvusliku liikumise tegelastele ning Soomest saabunud külalistele. Kontserdile järgnes pidusöök ohvitseride klubis. Musitseerisid Iisaku ja
Seejärel kulgeti rongkäigus Toompeale kuberneri ja raeplatsile Tallinna linnavalitsust tervitama. Meeleolu oli ülev, muusika mängis, linn oli ehitud ja mõnes kohas oli isegi auvärav üles seatud. Laulupeokontserti kirjeldas pidukomitee sekretär August Einwald hiljem nõnda: “Siia laia, ruumikasse orgu, kohisevate puude keskele, kirjude lippude alla oli juba kella 2-st saadik suur rahvahulk nagu vägev vahutav jõgi voolanud, nõnda et seda suurt pidupaiga avarust peatselt oli täitmas.” Kuulajaid arvati olema 10 000 või rohkem. Järgneval kontserdil vaheldusid meeskooride esinemine pasunakooride mängimise ja kõnedega. Pärast kontserti oli meeleolu nii ülev, et piduplatsilt ei raatsitud lahkuda, hüüti “Hurraa!” ja “Elagu!” rahvusliku liikumise tegelastele ning Soomest saabunud külalistele. Kontserdile järgnes pidusöök ohvitseride klubis. Musitseerisid Iisaku ja Lootuse seltsi orkester,
Tänav pidumaja lähedal oli noorte kaskedega ja maja ise lippudega ehitud, samuti olid dekoreeritud raekoda, tähetorn ja mitmed eramajad. Lauljad kogunesid distsiplineeritud ja õigeaegselt. Lauljatele pandi rinda hõbedane juubelipeo märk; pasunamängijad said kullavärvi märgid. Rinnamärk kujutas harfkannelt, mis oli asetatud puna-rohelis-valgetele põhjale; sinna olid paigutatud veel Liivi- ja Eestimaa, peoks ühendatud mõlema provintsi vapid, lisaks veel Tartu linna kui pidupaiga vapp; aastaarvud 1819 ja 1869 vappide kohal särava päikesega pidid meenutama juubelipeo tähendust- pärisorjusest vabastamist. Lauljate rinnamärkide ja koorilippude kõrval tunti vajadust eriliselt märgistada juhtivaid peotegelasi. Pidumarssalid- korrapidajad kandsid valgeid rinnalinte, muud peokorraldajad õlalinte ja peokomitee liikmed lilla-rohelis-valgel õlalindil. Ka ,,Vanemuise" tegelastel oli õlalint- punane-sinine-kollane- valge
annaabi.ee 
