laual igal toidukorral. Marjad- mustikad, metsmaasikad, muulukad, põldmarjad, pohlad, jõhvikad, kohati ka murakas, hiljem ka punased ja mustad sõstrad. Puuviljad- õun, ploom, kreek. Seened- soolatult või tükeldatult ja rasvainega läbi praetult purkides. Teraviljadest rukis, oder ja pidupäeval nisu. Nii mõneski külas kasutati tangusid tükk aega enne kui kruupe. Piima ja hapupiima kõrval joodi palju taimeteed õunakoortest, pärnaõitest, köömnetest või piparmündist. Pidulaualt ei puudunud kali ja õlu. 3
Õlis küpsetati ka moosipalle. Laual oli alati palju salateid. Salatitest olid laual alati kartulisalat, rosolje ja seenesalat. Salatid valmistati tavapärasel klassikalisel moel. Majoneesi ei olnud reeglina saada, seda tehti ise. Põhikomponentideks munakollane ja sinep. Lisati õli, äädikat ja soola. Rosolje asemel pakuti paljudes peredes kihilist peedi-heeringasalatit, mida hakati kutsuma kasukaks. Sült ei puudunud kunagi nõukogude aja pidulaualt, mille kõrvale käis kindlasti ka äädikas ja sinep. Lisaks liharoogadele oli laual alati ka heeringas hapukoore ja sibulaga. Laual olid ka täidetud munad ja singirullid. Paljudel peolaudadel olid ka marineeritud räimed, kalatoite oli kõige rohkem kindlasti kohtades kus oli veekogud, sisemaades oli rohkem lihatoite. Pearoana nagu tänapäevalgi tavaks oli seapraad hapukapsa ja kartulitega. Laudadel olid ka kõikvõimalikud hoidised
külaliste arvuga, mis oli erinevatel pidustustel küll erinev, aga siiski suure rahva hulgaga. Suurgildi 1514. aasta vastlapeoks telliti 167 kilokrammi härjaliha, kuna rahvast oli palju, siis jäi liha ainult umbes 1 kilo inimese kohta. Seda oli vähe, sest liha pidi jaguma vähemalt 3 söögikorra peale. Toidu jagamine vaestele ja puudust kannatavatele oli üks seitsmest kristlikust armuteost, nii et vaestelegi jagus ülikute pidulaualt almuseid. Söömaaja ülejääkidest sai söönuks teenijaskond. Vaeste inimeste söömaaeg ei olnud nii luksuslik, nende pidusöök oli tegelikult kasina toiduga tubli söömaaeg. Tallinnas anti suuremate pühade puhul vaestele kaks korda rohkem toitu kui tavaliselt. Keskajal anti lauagildis vaestele heeringat, turska, jõuluõhtul liha ja võid. Pidusöögi tarvis võeti kasutusele kõige väärtuslikumad ehk auväärsemad nõud