valtsmetalliks sorditeraseks, lehtteraseks ehk plekiks, torudeks, spetsiaalsedvaltstoodeteks. Sorditerase all mõistetakse selliseid terasprofiile nagu ümarteras, nelikantteras, I-tala, Utala,rööbas jne. Toodetakse õmbluseta torusid ja keevistorusid. Spetsiaalsevaltsterase hulka kuuluvad kuulid, tervikrattad,eriprofiilid autoehituse tarvis jms. Valtsimisele eelneb valuplokkide tootmine,kaasaegsetes metallurgiatehastes enamasti pidevvalu meetodil .Pidevvaluseadmeni transporditaksemetall kopaga, kust sulateras voolab veega jahutatavasse vormi.
vähendavad mittemetalsete osakeste sattumist vormi. Sifoonvalu Sifoonvalu korral täidetakse üheaegselt mitu valuploki vormi, mis tagab suurema tootlikkuse. Kuna vormi täitumine toimub sifoonvalu korral rahulikumalt, on saadavate 11 valuplokkide pind kvaliteetsem. Praktikas valatakse süsinikteraseid tavaliselt ülevalt, legeerteraseid sifoonvaluga. Pidevvalu Kaasaegsem meetod, mis tagab kõrge tootlikkuse, märksa väiksema metallikao eemaldatavate jäätmete näol ja samal ajal kvaliteetsemate ühtlasema kristallstruktuuriga valuplokkide saamise. Pidevvalu puhul juhitakse sulateras kopast vahekoppa ja sealt veega jahutatavasse põhjata, vasesulamist vormi, mille alaosast väljub juba tardunud metall. Tardunud metall läheb kohe valtsimisele või lõigatakse gaasipõletiga või mingil muul moel lühemateks plokkideks.
6 Sorditerase all mõistetakse selliseid terasprofiile nagu ümarteras, nelikantteras, I-tala, Utala,rööbas jne. Toodetakse õmbluseta torusid ja keevistorusid. Spetsiaalsevaltsterase hulka kuuluvad kuulid, tervikrattad,eriprofiilid autoehituse tarvis jms. Valtsimisele eelneb valuplokkide tootmine,kaasaegsetes metallurgiatehastes enamasti pidevvalu meetodil .Pidevvaluseadmeni transporditaksemetall kopaga, kust sulateras voolab veega jahutatavasse vormi. 7 Kasutatud kirjandus http://www.crjg.vil.ee/materjalid/oppematerjalid/keemia/3_metallurgia.html 23.09.2010 http://www.miksike.ee/docs/elehed/9klass/metallid_mittemetallid/9-1-13-1.htm 23.09.2010 http://www.ene.ttu.ee/leonardo/materjalid/Materjalid.pdf 23.09.2010
terastest töödeldakse pooltoodeteks, valtsmetalliks sorditeras, lehtteras (plekk), torud, spetsiaalsed valtstooted. Sorditerase all mõistetakse selliseid terasprofiile nagu ümarteras, nelikantteras, I-tala, U-tala, rööbas jms. Toodetakse õmbluseta torusid ja keevistorusid (õmblusega torusid). Spetsiaalse valtsterase hulka kuuluvad kuulid, tervikrattad, eriprofiilid autoehituse tarvis jms. Valtsimisele eelneb valuplokkide tootmine, kaasaegsetes metallurgiatehastes enamasti pidevvalu meetodil. Pidevvaluseadmeni transporditakse metall kopaga, kust sulateras voolab veega jahutatavasse vormi. Martin Raba Valutehnoloogia Valutehnoloogia olemus seisneb pooltoodete või toodete valandite tootmises sulametalli valamise teel valuvormi. Valu teel toodetakse peamiselt keeruka kujuga pooltooteid, mille mass võid olla mõnest grammist sadade tonnideni. Masinaehituses moodustavad valandid üle 50% masinate ja mehhanismide massist.
Eeliseks on: i. Valandi peeneteralisus j. Poorsuse puudumine k. Täpsus l. Võimalus saada sisemisi õõnsusi ilma kärnita 10 m. Tsentrifugaalvalu meetodil toodetakse enamasti seest õõnsaid detaile. n. Horisontaalses tsentrifugaalmasinas tehakse tavaliselt pikki detaile (L>3D) 4. Pidevvalu (continous casting) meetodil valmistatakase pikkasi ja ühesuguse ristlõikega valandeid. Sulametall valatakse jahutatud kristallisaatorisse, millest väljub pidevalt tahkestunud valand. Sõltuvalt valandi väljatõmbamise suunast eristatakse vertikaal ja horisontaalpidevvalu. Pidevvalu iseärasused: a. Piiratud pikkusega vormis (kristallisaatoris) saab praktiliselt piiramatu pikkusega valandi b
Valamine 3. Lõiketöötlemine 4. Abrasiivtöötlemine 5. Keevitamine 6. Termiline töötlemine 7. Sädetöötlemine 8. Pinnakatted 1. Survetöötlemine 2. Valamine 1.1. (Vaba-)sepistamine 2.1. Muldvormidesse 1.2. Stantsimine 2.2. Kokillidesse 1.3. Valtsimine 2.3. Survevalu 1.4. Pressimine 2.4. Tsentrifugaalvalu 1.5. Tõmbamine 2.5. Pidevvalu 2.6. Väljasulatatavate mudelitega 3. Lõiketöötlemine 4. Abrasiivtöötlemine 3.1. Treimine 4.1. Käiamine 3.2. Freesimine 4.2. Lihvimine 3.3. Puurimine 4.3.1. Tasalihvimine 3.4. Saagimine 4.3.2. Ümarlihvimine 3.5. Viilimine 4.3.2.1.Tsentritega 4.3.2.2
Abrasiivtöötlemine 5. Keevitamine 6. Termiline töötlemine 7. Sädetöötlemine 8. Pinnakatted 1. Survetöötlemine 2. Valamine 1.1. (Vaba-)sepistamine 2.1. Muldvormidesse 1.2. Stantsimine 2.2. Kokillidesse 1.3. Valtsimine 2.3. Survevalu 1.4. Pressimine 2.4. Tsentrifugaalvalu 1.5. Tõmbamine 2.5. Pidevvalu 2.6. Väljasulatatavate mudelitega 3. Lõiketöötlemine 4. Abrasiivtöötlemine 3.1. Treimine 4.1. Käiamine 3.2. Freesimine 4.2. Lihvimine 3.3. Puurimine 4.3.1. Tasalihvimine 3.4. Saagimine 4.3.2. Ümarlihvimine 3.5. Viilimine 4.3.2.1.Tsentritega 4.3.2.2.Tsentriteta
Valtsimisele eelneb valuplokkide tootmine, Cr- 18,5; Ni- 14,0; Muu- 3Mo, 2Mn; Rp0,2- 220; kaasaegsetes metallurgiatehastes enamasti Rm- 490; A% 45 pidevvalu meetodil. Pidevvaluseadmeni 35) Ferriit : süsiniku tardlahus-rauas. transporditakse metall kopaga, kust sulateras Temperatuuril 727 °C lahustub -rauas kuni voolab
Suure süsinikusisaldusega toormalm sulatatakse tänapäeval ümber terasteks peamiselt hapnikukonverterites, kõrgkvaliteetteras elektriahjudes. Enamik metallurgiatehastes toodetavatest terastest töödeldakse pooltoodeteks, valtsmetalliks – sorditeras, lehtteras (plekk), torud, spetsiaalsed valtstooted. 9 11. Terasplokki struktuur Valtsimisele eelneb valuplokkide tootmine, kaasaegsetes metallurgiatehastes enamasti pidevvalu meetodil. Pidevvaluseadmeni transporditakse metall kopaga, kust sulateras voolab veega jahutatavasse vormi. 12. C- teraste omadused Süsiniku sisalduse suurenedes kasvab terase kõvadus, tõmbetugevus ja voolavuspiir ning vastupanu väsimuspurunemisele; vähenevad aga plastsus- ning sitkusnäitajad. Süsinik avaldab mõju ka terase külmahapruslävele, soodustades terase haprumist madalatel temperatuuridel.
Vase ja vasesulamite tähistamiseks kasutatakse kahte tähist: 1) Margitähist- see määrab keemilise koostise. Koosneb tähttähistest Cu, millele järgneb puhta Cu korral vase tüüpi iseloomustavaid suurtähti, nt Cu-ETP Deformeeritavate sulamite legeerivate elementide sümbolid ja nende nominaalsisaldus nt. CuZn36Pb3 Valusulamite korral eesliide G või erivaluviiside tähised (GS – liivvormvalu, GM – püsivormvalu, GZ – tsentrifugaalvalu, GS – pidevvalu, GP – survevormvalu), nt. G-CuSn10 2) Tunnusnumbrit Tunnusnumber sisaldab 2-kohalist tähttähist (täht C – vase baasil materjal: CB – valukangina, CC – valandina, CM – ligatuurina, CR – rafineeritud vasena, CS – joote ja keevismaterjalina, CW – deformeeritud tootena, CX – mittestandarditud materjalina), millele järgneb materjaligruppi tähistavad kolm numbrit (000...999) ja materjaligrupi tähttähis (puhas vask –
sulatusprotsessis ära. Ülearune hapnik seotakse tavaliselt redutseerivate lisanditega (Si, Al). Sõltuvalt sellest, kui palju gaasilist hapnikku jääb terasesse, jaotatakse teras keev-, rahulik- ja poolrahulikteraseks. Kaasajal toodetakse enamasti alumiiniumiga taandatud rahulikterast. Varem kasutati ka meetode, kus ülearune C eraldat happelises (Bessemeri meetod) või aluselises (Thomas' menetlus) keskkonnas. Tänapäeval toodetakse terast enamasti pidevvalu tehnoloogiaga rahulikterasena, mis on kõige kvaliteetsem. Pidevvalu puhul ei valata sulaterast valuvormidesse, vaid ta läheb koheselt valukopast (läbi erilise suulise) valtsimisse. 1.2 Terase lisandid C - suurendab nii voolavuspiiri kui tõmbetugevust, murdevenivus, löögisitkus ja keevitatavus halvenevad. Parandab karastatavust. Si - O redutseerija; halvendab töödeldavust, suurendab haprust.
annaabi.ee 
