Andurite liigitus sisendsuuruste järgi: mehaaniliste sisenditega (siia kuuluvad kõik liikumisparameetrid nagu kehade asend, siire, kiirus, kiirendus ja tõuge ning samuti kehadele toimivad jõud, momendid ja rõhk) termilise sisendiga (soojusandurid) optilise sisendiga (valgusandurid) elektromagnetilise sisendiga elektrilise sisendiga Andurite liigitus edastatavate signaalide vormi järgi: analoogsignaale edastavad andurid ehk pidevatoimelised andurid diskreetsignaale edastavad andurid arvsignaale edastavad andurid Piirlüliteid (limit switches) kasutatakse peaaegu kõigis automaatikaga seotud rakendustes. Piirlülitid on asendianduritena kasutatavad lülitid, kus kontaktide suletud või avatud olek sõltub neid käitava mehhanismi asendist. Joonis. Piirlüliti tööpõhimõtet selgitav elektriskeem. Keelkontakttajurid (magnetandur). Magnetmaterjalist keelkontaktid on
Andur Andur on seade, mis muundab mõõdetava füüsikalise suuruse (näiteks rõhu, kiiruse vms) teiseks suuruseks (signaaliks), mida on parem võimendada, mõõta, edastada või töödelda. Andurite kasutusala kuulub automaatika ja mõõtetehnika valdkonda. Andureid võib lugeda nii automaatika- kui ka mõõtevahenditeks. Andurite liigitus edastatava signaali järgi: analoogsignaali edastavad andurid ehk pidevatoimelised andurid. diskreetsignaali edastavad andurid, mis jagunevad omakorda: impulss-signaale edastavad andurid. Need on andurid, kus informatsioon kodeeritakse impulsi parameetritega. Impulsi olulisemad parameetrid on tema amplituud ehk kõrgus, kestus ehk laius, sagedus või periood ja faasinurk ehk nihe taktimpulsi suhtes. Vastavalt neile neljale parameetrile tuntakse signaalide nelja pulsimodulatsiooni liiki. Need on:
Vahe selles, et tsement ja täitematerjalid liiguvad doseeritud kujul horisontaalselt pikalt ning alles siis segatakse veega segistis. 28. Toormaterjalide ladustamine, doseerimine ja betooni segamine Ladusid on mitme kujuga ning need võivad olla lahtised või kinnised. Lahtised laod on avatud saastele ja liigveele. Tsementi hoitakse silodes, kus selle liigutamiseks kasutatakse kuivatatud õhku. Dosaatorid võivad olla tsüklilised või pidevatoimelised. Doseerimine toimub massi järgi ning standardites on täpselt ära toodud, kui palju on lubatud eksimus eri betooni toormaterjali puhul. Keemilisi lisandeid doseeritakse: ületada ei tohi 50g/kg kui pole erandeid. 2g/kg kohta, peab lisandit lisama koos veega. Kui lisandite üldkogus ületab 3l/m3 kohta, siis tuleb selles sisalduv vesi võtta arvesse w/c puhul. Tuleb kontrollida lisandite kokku sobivust. Betooni segatakse kas gravitatsioonisegistites või sundsegistites, mis omakorda on kas
jätab elektronkiire liikumise teest nähtava jälje. Elektronikahuris moodustunud peen suunatud elektronkiir liigub ekraanil vastavalt hälvitussüsteemi toimele. 7. Signaali olemus. Eristamine ja jagunemine. Signaal – informatsiooni materiaalne kehastus. Elektroonikas toimub elektriliste signaalide genereerimine, muundamine, töötlemine,filtreerimine. Eristatakse sageduse järgi. Ka faasi järgi. Signaalid jagunevad: pidevatoimelised ehk analoogsignaalid, diskreetsed ehk katkendlikud. 8. Signaali sagedus, periood, lainepikkus. Signaali sagedus näitab mitu täisvõnget sooritatakse ühe sekundi jooksul. f=c/λ Periood näitab aega, mis kulub ühe täisvõnke sooritamiseks. T=1/f Signaali iseloomustab lainepikkus, mis on kaugus signaali kahe samas faasis võnkuva punkti vahel ja mida tähistatakse kreeka tähega λ. λ=c/f 9. Mis vahe on elektromagnetlainetel ja helilainetel?
2 Astaatiline Xobj Staatiline Xobj Obj. koormus Obj. koormus Qmin Qmax Qmin Qmax Toime pidevuse järgi: 1. Pidevatoimelised regulaatorid, kus regulaator on objektiga ühenduses püsivalt ja tema poolt avaldatav reguleeriv toime on reguleeritava suurusega pidevas seoses. 2. Diskreetse toimega regulaatorid, mis jagunevad omakorda 1. releetoimelisteks 2. Impulssregulaatoriteks Releetoimelisel reguleerimisel on regulaator objektiga ühenduses küll kogu aeg, kuid tema poolt avaldatav toime on katkeline, omades kaks või enam diskreetset väätust
digitaalsed andmed. Pidevad ja diskreetsed signaalid, aja ja väärtuse järgi. Ajalised ja ruumilised signaalid, mitmemõõtmelised signaalid. Signaal on mistahes ajas muutuv füüsikaline suurus. Signaal on tehnikas andmete esituseks kasutatava füüsikalise suuruse variatsioon. Analoogsignaal on pidev signaal, millel on lõpmatu arv olekuid ning mida saab igal ajahetkel mõõta. Enamik looduslikke ja tehislikke protsesse on pidevatoimelised. Ajas muutuv signaal – nt rääkides muutub heli rõhk ajas. Ajas ja ruumis pidev signaal: Iga järgnev väärtus on eelmisest veidi erinev. Nt mikrofoni pinge. Diskreetsignaal on selline signaal, millele omistatakse väärtust ainult kindlail ajahetkeil. Diskreetsignaalidel on lõplik arv olekuid. Digitaalsignaal ehk arvsignaal on selline diskreetsignaal, mille kodeerimiseks kasutatakse arvkoodi. Väga levinud on informatsiooni kodeerimine kahendkoodis ehk binaarkoodis.
omistatakse kindlaks ajavahemikuks diskreetne väärtus. Kvantimine toimub nii signaali nivoo järgi kui ka ajas. Lisagem, et signaal on sõnumi (informatsiooni) füüsikaline kandja. Sõltuvalt füüsikalisest olemusest liigitatakse signaale pneumo-, hüdro-, elektri-, valgus- jms signaalideks. Mikroprotsessortehnikas käsitletakse peamiselt elektrisignaale, kuid erijuhtudel ka optilisi ehk valgussignaale. Suur osa looduslikest ja tehisprotsessidest on pidevatoimelised, s. t neid iseloomustavad pidevad olekusignaalid, mida saab mõõta või hinnata suvalisel ajahetkel. Pidevatoimelisi signaale nimetatakse neid töötlevate (analoog)seadmete järgi analoogsignaalideks. Mikroprotsessortehnika põhineb diskreet- ehk katkelistel signaalidel, millele omistatakse väärtus ainult kindlail ajahetkeil. Diskreetsignaalid jagunevad impulss- ja arvsignaalideks. Impulss-signaalides kodeeritakse informatsiooni impulsi parameetritega. Impulsi
1 kombineeritud juhtimissüsteemid kombinatsioon kahest eelnevast: juhtimis- süsteem töötab juhitava suuruse mingis muutumisvahemikus kui suletud juhtimissüsteem, kui juhitav suurus väljub etteantud vahemikust, hakkab juhtimissüsteem tööle kui avatud süsteem või vastupidi. Juhtimissüsteeme võib liigitada ka juhtimiseks kasutatavate signaalide iseloomu järgi. Selle tunnuse järgi tuntakse järgmisi juhtimissüsteeme: pidevatoimelised ehk analoogjuhtimissüsteemid signaalid on võrdelised või muus funktsionaalses seoses juhitava suuruse väärtusega; diskreetsed juhtimissüsteemid juhtimistoime või juhitava suuruse väärtus teisendatakse katkendtoimelisteks signaalideks. Diskreetsed juhtimissüsteemid liigitatakse omakorda impulsstoimelisteks, arv- ja releetoimelisteks süsteemideks: - impulsstoimelistes juhtimissüsteemides toimub juhtimine ühe-
annaabi.ee 
