seiklused Venemaal ja armastus. Autor on köitvalt portreteerinud ka omaaegseid värvikaid tegelasi, kellest nii mõnegi saatus oli traagiline. 9. Raoul Kurvitz `` Attitude. Ülevaade hoiakulisest popkultuurist.`` (2008) - Raamat annab populaarses kultuuriloolises laadis ülevaate ajavahemikus 1789--1968 toimunud olulisematest ajaloolistest tähtsündmustest, autoritest ja kultuuriilmingutest, samuti popkultuuri mõistmiseks vajalikest sotsiaalsetest ja poliitilistest pidepunktidest, olles sel kombel omamoodi lühikonspekt demokraatliku ühiskonna ajaloost. Raamat keskendub popkultuuri kui tänapäeval peaaegu kõikehõlmava nähtuse ühele olulisemale mõttekitsendusele, milleks autori veendumuse kohaselt on hoiakulisus ehk hoiak (attitude). Sellest lähtuvalt peab ta võimalikuks kontsentreeruda popile mitte niivõrd kui massikultuurile, vaid vähemal või enamal määral marginaalsetele,
Artikli lugejaskonna määratlemisel on tuntud "30-3-30" mudel. 1. Lugejad, kes pühendavad artiklile kõige rohkem 30 sekundit. Põhiidee peaks olema väljendatud pealkirjas. 2. Lugejad, kes kulutavad artiklile kuni 3 minutit. Loevad läbi lühikokkuvõtte, alapealkirjad, fotode allkirjad, rasvaselt kirjutatud read. 3. Lugejad, kes kulutavad artiklile 30 minutit. Ajakirjandusega suheldes on soovitatav kinni pidada järgmistest pidepunktidest: · Teadvustage oma huvid ja eesmärgid. See loob võimaluse koostada konkreetse tegevusprogrammi. · Mõelge läbi võimalikud tagajärjed. · Ärge tehke oletusi puuduliku info põhjal. · Uurige tagapõhja. · Eesmärgid peavad olema selged. · Mõelda suhete korraldamine põhjalikult läbi. Publik jagada konkreetseteks sihtrühmadeks. · Kasutada nii paljusid kanaleid kui võimalik. · Informatsioon ei tohi olla vastuoluline.
Üldiselt pole hullu kui inimene leiab seoseid ja hakkab muust rääkima, siis lihtsalt liigutakse vaikselt tagasi põhiteema juurde tagasi. Tundub vabavestlusena, kuid omab siiski ka mingit struktuuri. Olenevalt olukorrast saab seda rakendada rohkem struktureeritud või siis struktureerimata süvaintervjuuna. Sobivama lahenduse saab leida koha peal, sest mõnele meeldib rohkem vabalt rääkida, teisele aga lähtuda mingitest kindlatest pidepunktidest. c) Struktureerimata süvaintervjuu. Uurijal peab sellise intervjuu puhul olema juba mingi kompetents. Peab oskama küsida ja ka ise vastata, sest ette ei ole tehtud kava. Hea meetod, et aru saada, mis on inimestele endale tähtis (kuna ei anta ette teemasid, millest rääkima peab). Kõige spontaansem ja vahetum. Kuid vahepeal ei saada aru kui tähtsa asjaga tegeletakse, sest kui asi on paberil siis see tundub soliidsem. 6. loeng Informandid inimesed, läbi kelle ühiskonda uuritakse
juurde tagasi tõi. Ma tahtsin ainult kodu näha enne, kui ma oma kadumisjalutuskäigule asusin. Aga see oli minu veemälu ja elementaarne idiootsus, mis mind siia jätsid. Ma oleksin pidanud sind vaatama, ütlema head aega ja lahkuma. Nüüd me oleme isegi rohkem õnnetud, kui varem. Sina arvad, et ma olen aru kaotanud ja mina pean jälgima, kuidas sa haihtud. KASSINI-KIOKO Kuhu sa minna kavatsesid? IKE Kõrbe võib-olla. Kaugele ja tundmatusse kohta, pidepunktidest väljapoole. Mul oli mitu romantilist ettekujutust, kuidas see mu viimane retk välja oleks võinud kujuneda. KASSINI-KIOKO Miks ta uuesti minu järele tuli? Sellepärast, et sa siia jäid? IKE Jah. 52 KASSINI-KIOKO Miks sa siis siia jäid, Ike? IKE Sest ma armastan sind. KASSINI-KIOKO
annaabi.ee 
