ka tänapäevane rahvuskeele mõiste. Keelt hakati käsitlema kui vaba inimese (inimkonna) suhtlusinstrumenti, mitte kui jumaliku loogika peegeldust. Variatiivsus: 16 saj Eestis puudus üks standardkeel, esines väga suuri variatiivsuse vähestes tekstides. Kirjakeel sai ka siis alguse ja kohe tekkis kaks keelt: tallinna ja tartu. Kahe keele tekkepõhjused on murdeline ja poliitiline killustatus. Wanradt-Koelli katekismuses(1353) leiab nt verbi pidama vorme mitmel erineval kujul, nt piddame, piddeme, peam, pyddam, pidama. 8. Port Royali grammatika, ratsionalism keeleteaduses. Port Royali grammatika autorid on Arnauld, Lancelot. Eesmärk: keeleülevaate andmine, et hiljem oleks lihtsam eri keeli õppida. Olemuselt ratsionalistlik – leiab, et inimmõtlemine on kõige alus, ei sõltu keelest ega kogemusest. Mõtte struktuur määrab keelelise väljendi struktuuri. Seega on keel universaalne, sest põhineb
Ta leidis, et probleeme oli 3: puudub ühine ortograafia; esinevad murdeerinevused; keel muutub, nii et eri generatsioonid räägivad erinevat keelt. Variatiivsus: 16 saj Eestis puudus üks standardkeel, esines väga suuri variatiivsuse vähestes tekstides. Kirjakeel sai ka siis alguse ja kohe tekkis kaks keelt: tallinna ja tartu. Kahe keele tekkepõhjused on murdeline ja poliitiline killustatus. Wanradt-Koelli katekismuses(1353) leiab nt verbi pidama vorme mitmel erineval kujul, nt piddame, piddeme, peam, pyddam, pidama. 8. Port Royali grammatika, ratsionalism keeleteaduses. Autorid: Arnauld, Lancelot. Eesmärk: keeleülevaate andmine, et hiljem oleks lihtsam eri keeli õppida. Olemuselt ratsionalistlik leiab, et inimmõtlemine on kõige alus, ei sõltu keelest ega kogemusest. Mõtte struktuur määrab keelelise väljendi struktuuri. Seega on keel universaalne, sest põhineb inimmõtlemisel ja suhtlusvajadustel: nt võrdlevad eri keeli rõivastega, millel on sõltumatult
Põhja-Eesti luterliku Rootsi ja Lõuna-Eesti katoliikliku Poola haldusesse). •16. sajandist säilinud 1 rmt fragmendid ja 13 käsikirjalist allikat. •1535 trükiti Wittenbergis Tallinna vaimulike Simon Wanradi ja Johann Koelli koostatud alamsaksa ja eesti paralleeltekstiga katekismus. •Lõpus on märkus, et eesti keel ei ole igal pool sama ja esimene „normeerimiskatse“ – soovitus kasutada Laiuse murrakut (Kesk-Eesti). Tekstis leidub nt vorm peame 5-l eri kujul: piddame, piddeme, peam, pyddam, pidama 8. Port Royali grammatika, ratsionalism keeleteaduses. TERMIN: Port Royali grammatika - ilmus Prantsusmaal 1660. a (tegelik pealkiri „Grammaire generale et raisonnee" ehk siis „Üldine ja ratsionaalne grammatika"; nimetus on antud Pariisi lähedal paikneva Port Royali kloostri järgi, kus grammatika valmis). Sadakonna aasta jooksul ilmus ridamisi teisigi samataolisi grammatikaid - tegelikult keelteooriaid.
annaabi.ee 
