59. Loetlege tugiseina tüübid projekteerimise pinnasekihtide poolt seisukohast (3) hõivatud pind, korrutada need vastavate Gravitatsiooni tugiseinad, Pinnasesse kinnitatud mahukaaludega ja summeerida. tugiseinad Komposiitseinad 4. Jaotatakse Pi kaheks komponendiks: 60. Kirjeldage, joonistage erinevaid a) lihkepinnaga risti mõjuv jõud Ni=Picosi gravitatsioontugiseinte tüüpe Taldmikule b) lihkepinna puutujasuunaline jõud Ti=Pisini. toetuvad gravitatsioonitugiseinad. Ni ja Ti on piisava täpsusega määratavad ka Gravitatsiooniseinte püsivuse tagab omakaal, graafiliselt. mõnikord ka seinast välja ulatuvale osale toetuva 5. Leitakse püsivustegur (varutegur), kui pinnase kaal. Gravitatsiooniseinad jagunevad: lihkejoonega eraldatud
3. Leitakse pinnase kaal iga lõigu ulatuses. Selleks tuleb leida lõigu pind ja korrutada see pinnase mahukaaluga. Seega Pi = Ai. Kui pinnas on kihiline (joonis 9.10), tuleb Pi leidmiseks määrata vertikaallõigu piires erinevate pinnasekihtide poolt hõivatud pind, korrutada need vastavate mahukaaludega ja summeerida Pi = Aimj .j on pinnasekihi number. 4. Jaotatakse Pi kaheks komponendiks: a) lihkepinnaga risti mõjuv jõud Ni = Picosi b) lihkepinna puutujasuunaline jõud Ti = Pisini Lihkejoone puutuja ja horisontaali vahelised nurgafunktsioonid võib leida seostega Lihkejoone puutuja ja horisontaali vahelise nurgafunktsioonid saab leida seostega - y i - y0 sin i = xi x0 ja cos i = R R
Tavaliselt piisab, kui lõikude hulk on 6-10. 3. Leitakse pinnase kaal iga lõigu ulatuses. Selleks tuleb leida lõigu pind ja korrutada see pinnase mahukaaluga. Seega Pi=Ai. Kui pinnas on kihiline, tuleb Pi leidmiseks määrata vertikaallõigu piires erinevate pinnasekihtide poolt hõivatud pind, korrutada need vastavate mahukaaludega ja summeerida Pi=Aijj. j on pinnasekihi number. 4. Jaotatakse Pi kaheks komponendiks: a) lihkepinnaga risti mõjuv jõud Ni=Picosi b) lihkepinna puutujasuunaline jõud Ti=Pisini. Sin ja ka võivad olla negatiivsed. Ni ja Ti on piisava täpsusega määratavad ka graafiliselt. 5. Leitakse püsivustegur (varutegur) kui lihkejoonega eraldatud pinnasemassiivi osa paigalhoidvatest jõududest tingitud momendi suhe seda osa nihutavatest jõududest tingitud momenti. Mõlemad momendid võetakse pöördetsentri suhtes. Paigalhoidvad jõud on hõõrdejõud Ntan ja nidususest põhjustatud vastupanu cl. Nihutavad jõud on T
liikumist takistavad kõrvale lükatava pinnase omakaal ja pinnase 4.3.8 Vundamendi kandevõime kihilisel pinnasel Meyerhof ja summeerida Pi=Aijj. j on pinnasekihi number. 4. Jaotatakse Pi kaheks nihketugevus liikuva pinnasemassi ja paigalseisva pinnase vahel. Hanna (1978) on andnud lahendeid kahekihilise pinnase kohta. a) vahetult talla komponendiks: a) lihkepinnaga risti mõjuv jõud Ni=Picosi b) lihkepinna Seisund, kus vundamendile mõjuv jõud on tasakaalus liikumist all on tugevam liiv, sügavamal nõrgem. b) vahetult talla all on nõrgem liiv, puutujasuunaline jõud Ti=Pisini. Sin ja ka võivad olla negatiivsed. takistavate jõududega, ongi talla aluse sügavamal tugevam. c) vahetult talla all on tugevam savi, sügavamal nõrgem. (Joon5.6) kujutatud nõlval on negatiivne lõikudel, mis asuvad
3. Leitakse pinnase kaal iga lõigu ulatuses. Selleks tuleb leida lõigu pind ja korrutada see pinnase mahukaaluga. Seega Pi = Ai. Kui pinnas on kihiline (joonis 9.10), tuleb Pi leidmiseks määrata vertikaallõigu piires erinevate pinnasekihtide poolt hõivatud pind, korrutada need vastavate mahukaaludega ja summeerida Pi = Ai mj .j on pinnasekihi number. 4. Jaotatakse Pi kaheks komponendiks: a) lihkepinnaga risti mõjuv jõud Ni = Picosi b) lihkepinna puutujasuunaline jõud Ti = Pisini Lihkejoone puutuja ja horisontaali vahelised nurgafunktsioonid võib leida seostega Lihkejoone puutuja ja horisontaali vahelise nurgafunktsioonid saab leida seostega - yi - y0 sin i = xi x0 ja cos i =
annaabi.ee 
