TALLINNA ÜLIKOOL ÜHISKONNATEADUSTE INSTITUUT ÕIGUSE ALUSED Loengukonspekti alus Lektor Aare Kruuser Tallinn, 2015 SISUKORD PROGRAMMI KORDAMISKÜSIMUSED ÕIGUSE ALUSED. ÕIGUSTEADUSE PÕHIMÕISTED SISSEJUHATUS ÕIGUSTEADUSESSE 01 SISSEJUHATUS 02 ÕIGUSE ROLL ÜHISKONNAS. Miks peab õigust tundma 03 ÕIGUSLIK REGULEERIMINE 03.1. RIIK JA ÕIGUS. PÕHIMÕISTED REFERAADID JA ESSEED TEEMADE KAUPA VASTUSED KORDAMISKÜSIMUSTELE Õigusvõime, sest Igal füüsilisel isikul on ühetaoline ja piiramatu õigusvõime............................5 PROGRAMMI KORDAMISKÜSIMUSED TEEMADE KAUPA..............................................5 MIS ON ÕIGUS. MIKS PEAB ÕIGUST TUNDMA..........................................................148 SOTSIAALNE REGULEERIMINE....................................................................................148 Sotsiaalsete normide mõiste ja põhitunnused.....................................
- 1939. (1940) a. tsiviilseadustiku eelnõu - 01.01.1941-01.01.1965 Vene NFSV Tsiviilkoodeks - ENSV Tsiviilkoodeks (1965-2014) - VÕSi väljatöötamine alates 1993 - LLKS (VÕS) vastuvõtmine 26.09.2001 - VÕS jõustumine 01.07.2002 VÕS-I koostamise eeskujud - teiste riikide õigus nt Saksa, Austria, Holland, Šveits jt - rahvusvaheline õigus nt ÜRO 1980.a Viini konventsioon (CISG) - mudelseadused nt Euroopa lepinguõiguse printsiibid (PECL), UNIDROIT rahvusvaheliste kaubanduslepingute printsiibid (PICC) - EL teisene õigus Võrdlev meetod RKTKo 3-2-1-145-04; 3-2-1-103-08; Eesti seaduse mõtte ja eesmärgi väljaselgitamisel võib võrdlusmaterjalina arvestada teiste riikide analoogilisi seadusi ja praktikat ning see puudutab eelkõige riike, kellega meil on üldjoontes sarnane õigussüsteem ja seaduste rakendamise praktika, eeskätt Euroopa Liidu teisi liikmesriike ja esmajoones Mandri-Euroopa õigusperekonda kuuluvaid riike.