Neli siili Mõtsaraal kõndseva neli siili. Üts läts paremalõ, kats tükki lätsõva otse, neläs helisti mobiiliga sõbralõ. Sõber ütli, et tule Rimisse, tänä ummava odava kohokõsõ. Seepääle läts tuu neläs siil vasakule. Talle tuli vastu jänes. Jänes küsüs, kohe sa lähet? Siil ütli, et Rimisse kohokõsi ostma. Jänes tõmbsi mõõga välla ja ütli, et Rimisse sa ei läe, sa piat minõma Selveri puuti! Tuu jänes oll nimõlt Selveri tibu veli. Siil naksi naarma ja ütli:,,Jänes, olõd sa ogar vai? Ma lähe hoopis Maxima puuti!'' Jänes ütli:,,Aa, no mine siis.'' Neli siili saiva jällõ kokko ja kõndseva kolmõkesti Maxima puuti.
Vahitornlaste poolt pakutud teooria sellest, et maad oli enne veeuputust ümbritsend atmosfääri kohal asuv vee sfäär, jättis talle sügava mulje. Selles oli midagi tolkienlikku, midagi, mis meenutas talle ameerika science fictionit. Räpinas kuulis esimest korda ka, kuidas mehed omavahel naistest rääkisid nii, nagu oli arvanud rääkivat vaid poisikesi. Üks pere väimeestest ütles vist teisele "Naasel piat rinda ja putsi olema". Sellised kogemused lõid esimesed mõrad tema arusaamadele meeste ja naiste vahekordadest ja kõigutasid ta usku sellesse, et kodus omandatud naiste maailma väärtused laiemas maailmas ka naiste jaoks kehtivad. Peale algkooli oli tema seksuaalses initsiatsioonis oluline roll ka kahel vanaisa sünnikülas Eostes veedetud suvel.
korrapäratus. Gaasi antud makroskoopiline seisund teatud keskmiste parameetrite väär-tustega on tegelikult lähedaste mikroseisundite pidev vahel-dumine, kus mikroseisundid erinevad üksteisest molekulide tiheduse jaotuse ning molekulide energia jaotuse poolest. Mikroolekute arvu, millele vastab üks kindel makroolek, nimetatakse termodünaamiliseks tõenäosuseks _. Soojus-liikumise korrapäratuse mõõduks saab siis kasutada entroo-piat S, mis avaldub seosega (Max Planck, 1906) S = k ln , (50) kus võrdetegur k on meile hästi tuntud Boltzmanni konstant. Kui süsteemi liikumine on absoluutselt korrapärane, siis = 1 ln = 0 S = 0 ehk sõnastatult: absoluutselt korrapärastatud liikumise entroopia on null. Ausalt öeldes, sellist reaalset ülikorrasta-tud süsteemi on raske ette kujutada. Tegelikkuses kipub ikka domineerima korralagedus.
- keeleliste variaablite detailne empiiriline uurimine, nt indlise keeles: fourth floor (r hääldamine või mittehääldamine) - eesti keeles näiteks nud/nd Keele varieerumine "Eesti murde ja kohanimed", Tallinn 2002, eesti murrete jaotus põhjaeesti (PE) ja lõunaeesti (LE) keeled PE LE Kõht kõtt Üks, kaks üts, kats Laps lats Küsimus küsümüs Linnad, õunad liina, ubina Linnas liinan Peab piat Keel ja identiteet Keele ja kultuuri koosmõjul võivad tugevneda ka vanad kogukonnad. Eestis nt seto, võro, mulgi, kihnu, hiiu jm. https://www.setomaa.ee/et http://www.mulgimaa.ee/mulgimaast/ajalugu/mulgikultuuriinstituut/ http://www.kihnuinstituut.ee/ http://www.wi.ee/ Suuline keelekasutus Suuline kõne: 1) ajaline, ühesuunaline, interaktsiooniline, deiktiline; 2) intonatsioon ja pausid (mitte kirjavahemärgid)
annaabi.ee 
