Phoebus eputab, et plaanib Esmeraldaga veel samal õhtul kohtuda. Kell seitse väljuvad nad baarist. Kui Jehan kaotab meelemärkuse ja kukub mutta läheb Phoebus Esmeraldaga kohtuma. Frollo järgneb talle. Varsti ta märkab, et keegi jälitab teda. Hirmul, et kuulujutud paharet mungast, kes jälitab öösel inimesi, vastab tõele, otsustas Phoebus oma jälitsejaga silmitsi seista. Frollo ei ütle kes ta on, aga küsib Phoebuselt tema kohtumise kohta. ,,Paharetmunk" krabab Phoebuse ja süüdistab teda valetamises. Nad peaaegu võitlevad, aga Frollo laenav Phoebusele natukene raha, tingimusel, et Phoebus ei valeta. Mees nõustus ja nad sisenevad lähedalasuvasse majja. Kui Esmeralda siseneb, peidab mees Frollo tuppa kus on luureava. Esmeralda arvab, et nad on üksi ja vannubt alle surematut armastust. Phoebus, kes vaevu ta nime mäletab, teeskleb teda sama palju armastavat. Ta kasutab iga võimalust
Phoebus eputab, et plaanib Esmeraldaga veel samal õhtul kohtuda. Kell seitse väljuvad nad baarist. Kui Jehan kaotab meelemärkuse ja kukub mutta läheb Phoebus Esmeraldaga kohtuma. Frollo järgneb talle. Varsti ta märkab, et keegi jälitab teda. Hirmul, et kuulujutud paharet mungast, kes jälitab öösel inimesi, vastab tõele, otsustas Phoebus oma jälitsejaga silmitsi seista. Frollo ei ütle kes ta on, aga küsib Phoebuselt tema kohtumise kohta. ,,Paharetmunk" krabab Phoebuse ja süüdistab teda valetamises. Nad peaaegu võitlevad, aga Frollo laenav Phoebusele natukene raha, tingimusel, et Phoebus ei valeta. Mees nõustus ja nad sisenevad lähedalasuvasse majja. Kui Esmeralda siseneb, peidab mees Frollo tuppa kus on luureava. Esmeralda arvab, et nad on üksi ja vannubt alle surematut armastust. Phoebus, kes vaevu ta nime mäletab, teeskleb teda sama palju armastavat. Ta kasutab iga võimalust
«Kuidas!» vastas Fleur-de-Lys. «Kas te siis ei mäleta?...» Phoebus katkestas teda: «Ma ei tea, mis te sellega tahate öelda.» Ta astus sammu tagasi, et tuppa minna, kuid Fleur-de-Lys, kelles oli ärganud armukadedus, mis kord varemgi sama mustlastüdruku puhul nii elavalt ennast tunda oli andnud, heitis temale läbitungiva ja umbuskliku pilgu. Talle tuli uduselt meelde, nagu oleks ta kuskilt kuulnud, et keegi kapten on segatud selle nõia-tüdruku protsessi. «Mis teil on?» küsis ta Phoebuselt. «Kas selle naise nägemine teid kuidagi häiris?» Phoebus katsus naerda. «Ah mind? Mitte kõige vähemat! Minge ikka!» «Jääge siis siia,» ütles ta käskivalt, «vaatame lõpuni.» Õnnetul kaptenil tuli jääda. Mis teda veidi rahustas, oli see, et süüalune oma pilku vankri põhjast üles ei tõstnud. Jah, see oli tõesti Esmeralda! Sel häbistuse ja õnnetuse viimasel teekonnalgi oli ta ikka veel ilus. Ta suured mustad silmad näisid ta kõhnaksjäänud palge