Et saar on madal ja halvasti nhtav, on laevad seda enamasti vltinud, et ra hoida karile jooksmist.[4] Saar on madal. Suurim krgus merepinnast on idakalda rannaharjal (4 m).[1] mbritsev riff on kitsas, vlja arvatud saare phja- ja lunaotsas.[4] Saare edelaosas paiknevas vaos on suure soolasisaldusega jrv, mis kujutab endast laguuni jnuseid. Kuigi jrve toidavad vooluveekogud, kuivab ta sageli ra.[1] Jrve sgavuseks on mdetud kuni 6 jalga (1,8 m).[4] Saar on kaetud madala taimkattega. Saare phjaosa on tasane ja sile ning kaetud htlase taimkattega.[1][4] Idarannik on kaljune. Seal on korallliivakivist ja korallipurust jrsk rand.[1] [4] Lnerannik on madal ja liivane.[1] Tpseid andmeid kliima kohta ei ole. Birnie on Fniksisaartest ks kuivemaid. Et maapinnal on krge albeedo, siis arvatakse, et aasta keskmine sademetehulk ei leta 600...800 mm. Valdavad on idapassaattuuled.[1] Taimkate on rmiselt liigivaene. Suur osa saarest on htlaselt kaetud madalate rohttaimedega
Varasemast, kui 11. aastatuhat eKr ei ole Eesti asutusest jlgi leitud, sest Euroopa phjaosa katsid mitmel korral paksud jkihid. ldist jahenemist on ptud seletada mitmeti: Pikese kiirguse nrgenemise, Maa pooluste asukoha muutumise, mitmesuguste protsessidega atmosfris ja teiste loodusnhtustega. Esimene j pealetung algas enam kui 2 miljoni aasta eest ning alles 13 000 aasta eest vabanes Eesti ala lplikult. Kogu see aeg ei kujutanud hte jaega. Kokku oli neli-viis jtumist, mis vaheldusid soojemate vaheaegadega. Kesk-Soomest Susiluola kaljukoopa kige alumistest kihist
umbes 1700 a. eKr juavad Iraani ja Indiasse aarjalased Iraani p rslased Kesk ja L neEuroopasse keldid, germaanlased ja italid (itaalikud) Ida Euroopasse slaavlased ja latlased Hetiidid (17001200 a. eKr) Hetiidid judsid esimesena riikluse tasemele umbes aastal 1700 eKr rajati vimas riik peallinaga Hattusa, millele allutati Mesopotaamia phjaosa ja Süüria. Hetiidi riik h vis umbes 1200 a. eKr. Hetiidi riigile oli iseloomulik: koosnes v iksematest sltlasriikidest, mis allusid kuninga ülemvimule vimas sjaline ülikkond, kes mjutas riigi valitsemist isiklikult vabad lihtkogukondlased, kes teenisid sjav es kasutati kiilkirja, veti vastu mjutusi naaberrahvastelt ja eriti Mesopotaamiast umbes 1300 a. eKr hakati kasutama rauda
annaabi.ee 
