kaunistused (hiljem ka lühidus ja võimsus). Tänu kõneteoorile tekkisid Kreekas ka stiiliõpetus ja kõnekujundite teooria. 70. Kes oli Isokrates, mida ta tegi ja milliseid ta teoseid tead? Isokrates oli kõnemees, kes rajas 390. aastal eKr Ateenasse retoorikakooli. Ta sai õpetust sofistidelt, ent oli hilisemas elus kriitiline nende apoliitilise ja edule suunatud kõneõpetuse suhtes, enda õpetust nimetas philosophiaks. Ülistab oma teostest Ateena riiki, samas ka valgustatud monarhiat. Teosed: "Helena ülistus", "Euagoras". 71. Kes oli Demosthenes ja mis ajaloosündmusega on seotud ta kuulsaimad kõned? Demosthenes oli kuulsaim Atika kõnemees ja poliitik, kes on tuntud oma kõnedega (filipikad) Makedoonia kuninga Philippos II vastu, kes ähvardas Ateenat vallutada. 72. Mis on filipikad? See on üldnimetus ägedatele süüdistuskõnedele, mida hilisemalt kirjutas ka Cicero.
(lähiringkonda ei kuulnud) * Rajas 390 eKr Ateenasse retoorikakooli * Isokrateselt säilinud 21 kõnet: 6 kohtukõnet, ülejäänud nn ilukõned Kuigi Isokrates sai ise õpetust sofistidelt, on ta nende suhtes kriitiline * Näidiskõnes "Helena ülistus" vastab ta sofist Gorgiasele, ülistades Theseuse kaudu Ateena riiki * Kõnes "Sofistide vastu" kritiseerib sofistide antavat apoliitilist ja edule suunatud kõneõpetust, nimetab enda oma philosophiaks * Ülistab ilukõnedes valgustatud monarhiat ja monarhe ("Euagoras", "Nikokles") 72. Kes oli Demosthenes ja mis ajaloosündmusega on seotud ta kuulsaimad kõned? 73. Mis on filipikad? * Kuulsaim Atika kõnemees (ja poliitik) * Õpetamisega ei tegelenud, kirjutas endale ja teistele * Säilinud 61 kõnet ja kirja, millest ehtsaiks peetakse u 40: peamiselt poliitilised kõned ja kohtukõned (Demosthenes kohtukõnesid saab jaotada
lahendada teravaid poliitilisi vaidlusi ja vältida türanniat. Eesmärk oli aristokraatia vastane- lokaalselt lõigata läbi tavalised aristokraatia ja lihtrahva suhte. Süsteem kehtis kuni klassikalise ajani. Füül- hõim, üks haldusüksus. Filosoofia Kreeka filosoofia. Philosophia e armastus tarkuse vastu. Tark kreeka k sophos. Pythagoras väitis, et ta pole tark, vaid kõigest püüdleb selle poole. Seega sai mõiste algul tagasihoidlikkust tähistama. Kreeklased pidasid philosophiaks algul positiivseid mõtisklusi. Elu mõtte otsingutega tegeles poeesia. Elufilosoofias on näha kaht valdkonda: · egoistlik ja püüd olla alati kõiges parim, see kohandub ka aristokraatliku vaimuga; auahnus ja individualism. · mõõdukuse tee, mis rõhutas, et liigne dominantsus toob kaasa jumalate viha, konfliktid ja hybrise(ülbus, kõike liiga palju). Üks mõõdukuse eredamaid esindajaid on Solon. Kujunes traditsioon seitsmest targast