keskkonna omavahelise suhte mõjutamist. See tähendab, et nii poliitilised otsused, kui igasugused tervisedenduslikud vahelesekkumised, peaksid võtma arvesse indiviidide ja gruppide keskkonnakonteksti, st inimeste elu- ja töökeskkonda ning nende mõju tervisele. Uuringute andmetel on leitud, et sotsiaalselt haavatavate gruppide terviseprojektides saavutatakse strukturaalsete muutustega paremaid tulemusi kui käitumuslike lähenemistega (Link and Phelan, 1995). Sotsiaalmajanduslike tervisemõjurite teoreetiline raamistik Sotsiaalmajanduslike tervisemõjurite teoreetiline raamistik demonstreerib makro-, meso- ja mikrotasandi mõjude omavahelisi seoseid (Turrell, 2004). Makrotasandi mõjurid Sotsiaalmajanduslik ebavõrdsus tervises on peamiselt ühiskonna ressursside ebavõrdse jaotatamuse tulemusel tekkinud terviseolukord. Sotsiaalmajanduslike
Oxford, 1980: jutustajate tüübid Heterodiegeetiline/ homodiegeetiline jutustaja Ekstradiegeetiline/ intradiegeetiline/ metadiegeetiline jutustaja Vaatepunkt Genette'il Moodus (distants, perspektiiv, fookus) vs. hääl (ehk fokalisatsioon vs.narratsioon: Kes näeb/ tajub? vs.Kes räägib?) Fokalisatsiooni 3 tüüpi: null-fokalisatsioon (zero-focalization, kõiketeadev jutustaja), sisemine (internal focalization), väline (external focalization) J. Phelan. Why narrators can be focalizers... (kogumikus "New Perspectives on Narrative Perspective") Jutustaja F ja H Tegelase F + Jutustaja H Tegelase F ja H (teadvuse vool) Jutustaja F ja H + Tegelase F ja H "segu"(vabas vormis kaudne kõne) Jutustaja F + Tegelase H Genette: narratiivne aeg Kord (anakrooniad: ette- ja tagasivaated ehk prolepsis ja analepsis) Kestus (paus, kokkuvõte, kirjeldus, stseen või dialoog, ellips ehk vahelejätt)
Järgmine tuntud teslluloosipõhine plastik oli tselluloid, mida saadi esmakordselt juba 1856-ndal aastal, patendeeriti 1870-ndal aastal [8], kuid eraldati puhtal kujul alles 21 aastat hiljem (1877). Tselluloidi valmistati keemiliselt töödeldud puuvillast reaktsioonil väävel- ja lämmastikhappeseguga. Teda oli hõlbus vormida erinevatesse kujudesse piljardikuulidest valehammasteni. Väidetavalt töötas John Wesley Hyatt tselluloidi välja just seetõttu, et a Phelan and Collander'i nimeline firma pani välja 10 000 dollari suuruse auhinna inimesele, kes mõtleb välja materjali, millega asendada vandlit 5 piljardikuulides. ,,Kunst-elevandiluu" otsingutel saavutas ta edu Parkes'i sarnaselt tselluloosnitraatiga [7]. Mitmekülgse materjalina hakati tselluloidiga asendama kilpkonnakilbi- ning elevandiluud (vandlit) jt sarnaseid looduslikke materjale. Samuti oli tselluloosnitraat
For additional funding I am indebted to the National Endowment for the Humanities (#RA20169 95). Acknowledgements for the Second Edition Thanks to editor Kate Ahl for her patient help, and to Meg Wallace for a good deal of research as well as editing and indexing. Thanks also to many readers of the first edition, who have offered comments and suggestions from around the world. I am especially grateful to Mike Harnish (again!), Patrick Greenough, and Mark Phelan, who gave me very detailed comments that have led to many improvements, including the correction of some errors. Many of the comments I have received urged me to add a chapter or section on this or that additional topic. Those were good ideas, but space limitations forbade my adopting more than a handful of them; my apologies. 1 Introduction: meaning and reference Overview That certain kinds of marks and noises have meanings, and that we human