ideaal, mis tänapäeval muutub üha reaalsemaks, mille kehastumisi üha ja üha enam lisandub. Nii et Dostojevski võib tegelikult ühel hetkel kõnelda tänapäeva reaalsest inimesest, pigem: sellest ideaalist, milleni suur osa inimesi ulatuda tahab. Ning kui Dostojevski kõneleb Aljosast, kõneleb ta millestki, mis jääb tänapäeval üha mõistetamatumaks ja kaugemaks; mida on üha võimatum kohata kehastatuna. Platon leidis, et inimese hing jaguneb kolmeks eri osaks. Selleks kasutas ta ,,Phaidroses" võrdpilti hobusekaarikust (hingest), kahest hobusest ja kaarikujuhist. Üks hobustest on kena, sirge ja ilus, teine aga verd täis valgunud silmadega ja tokerjas. See viimane võib vedada esiteks teise hobuse ja seejärel kaarikujuhi teelt välja. Halb hobune tähistab seega ihasid, kena hobune tundeid ja kaarikujuht mõistust, kaalutlust, mõistlikkust. Platoni vertikaalne kolmikjaotus liigub siis alt üles: ihad-tunded/emotsioonid-mõist(likk)us. Traditsiooniline
Sokratese daimonion aristokraatide hulgast. Eriti 30 aastat kestnud tugineb usule jumalusse, arvamusele, et on olemas tugev Peloponnesose södade ajal (431-404 e.Kr.), kui köik oli side selle sisemise hääle ja väljaspool söltumatult suunatud sellele, et Spartast vöitu saada teravnes see eksisteeriva jumaluse vahel. poliitiline vöitlus demokraatide ja aristokraatide vahel, · "Phaidroses" (242c) ütleb Sokrates - "on ju hingki midagi kuna viimased pidasid Sparta seadusi paremaks. Kuigi prohvetlikku". Sokrates elab siin oma hinges läbi körgemat Sokrates otse poliitikas ei osalenud, seisis ta siiski reaalsust, jumalikku ilmutust, mis aitab tal ületada oma aristokraatliku partei poolel, varustades seda ideeliselt. Ta ajastu skepsist ja relativismi.
Varasemates töödes ("Apoloogia", "Charmides", "Kriton") ilmneb tugev Sokratese mõju, ideeõpetuse 36 eelkäijaid sofiste kritiseeritakse teostes "Protagoras" ja "Gorgias". Tunnetusteoreetilisi seisukohti käsitleb "Kratylos". Ideeõpetuse põhialused sõnastatakse dialoogis "Menon". "Symposionis" ("Pidusöök"), "Phaidonis", "Politeias" ("Riik", sisaldab ka tuntud koopa- mõistulugu) ja "Phaidroses" rakendatakse ideeõpetust juba kõigis peamistes filosoofia valdkondades.Hilisematest teostest on tuntumad "Parmenides", "Politikos" ("Riigimees"), "Timaios" ja "Nomoi" ("Seadused"). Platoni rajatud Akadeemia ajalugu jagatakse 3 perioodi: 1. Vana akadeemia Platoni surmast a-ni 260 e. Kr. 2. Keskmine akadeemia 260 e. Kr.- uue ajaarvamise algus, platonism asendub skepsisega. Esimene selle ajajärgu juhataja Arkesilaos. 3. Noorem akadeemia uusplatonism.