nõrkuste idealiseerimisest, näidates elu reaalseid tunge ja tõukejõude *võrreldes Corneille'-ga: muutub tegelaste hingeelu kujutamine peenemaks ja tundlikumaks, tegelaste eneseanalüüs laieneb rohketes monoloogides. *üks kuulsamaid tragöödiaid ,,Phaidra" lähtub ainestikus Seneca samanimelisest tragöödiast ja Euripidese näidendist ,,Hippolytos". *Võrreldes Euripidesega: nihutab R psühholoogilise rõhu Hippolytoselt Phaidrale. *R loomingus ei leidu jõude, mis pidurdaksid või leevendaksid kirgi *R taotlusi ei mõistnud kaasaegne publik kuigi üheselt. Vaimulikes ringkondades süüdistati teda pimedate kirgede õigustamises ja õhutamises. Tegelikult R ei õhutanud neid. PEDRO CALDERON DE LA BARCA(1600-1681) *Euroopa baroki suurim dramaturg,keda sageli on kõrvutatud Shakespeare'iga *Hispaania ühiskondlik allakäik üha süvenes,ning neis kriisitingimustes sünnib C ühtaegu religioosne ja eksistentsiaalne draama.
Kui talle ära öeldakse, võtab ta endalt elu, kuid 1 kindlustab ka kättemaksu, jättes maha teate, nagu oleks võõraspoeg teda häbistanud. 2 Isa needmine põhjustab Hippolytose huku. Jumalate madalus: proloog ja lõpustseen näitavad, et tragöödias on süüdi Aphrodite armukadedus, kes ei suuda leppida, et Hippolytos austab tema asemel Artemist, ja sisendab Phaidrale õnnetu armastuse. ,,Elektra" Orestese ematapu-lugu, kuid erinevalt Aischylosest ja Sophoklesest ei leia Euripides Orestese ja Elektra teole mingit õigustust. Õe ja venna kõrval mõistab Euripides hukka ka jumal Apolloni, kelle tahtel kuritegu toime pandi. ,,Hekabe" ja ,,Troojalannad" mõlemad seotud Trooja sõjaga, mõlemas antakse sõjast kohutav pilt, kirjeldatakse võitjate märatsemist, Trooja naiste saatust.
Selleks ajaks oli Theseus juba Peirithoosega teel allilma. Allilmas pakkus Hades tulijatele istet, kuhu nad istuma jäidki. Seda paika hakati kutsuma ,,unustuse iste", igaüks, kes sellele istus, unustas kõik. Peirithoos jäi sinna igaveseks istuma, kui Theseuse päästis tema nõbu: Herakles läks allilma ja tõstis Theseuse istmelt ning kandis ta maa peale. Vanemas eas abiellus Theseus Ariadne õe Phaidraga ja tõi sellega õnnetuse kaela Phaidrale, enesele ja oma pojale Hippolytosele. Theseus oli oma poja väiksena saatnud samasse linna, kus ta ise suureks sirgus (linna nimi oli Troizen) ja tahtis, et tema pojast seal samuti mees sirgus. Poiss kasvas tugevaks atleediks ja kütiks ning põlgas mugava elu harrastajaid ja mehi, kes kergekäeliselt naistesse armuvad. Hippolytos põlgas Aphroditet ja pooldas jahijumalannat Artemist. Kui Hippolytos koju pöördus, kiindusid isa ja poeg üksteisesse. Phaidrast ei teinud poiss aga välja, kuid