Katrin Lang RA51/61 1. Kuidas tekkisid keskajal linnad? Keskaja linnad tekkisid endiste antiiklinnade kohale, kuna esile kerkinud valitsejad rajasid enda kindlustatud tugipunktid sinna. Keskaja linnadeks arenesid tugipunkti ümbritsevad asulad. Sellised tugipunktid muutusid areneva linna südaks. Hiljem tekkisid pfalzide ja tugipunktide asemele kloostrid, mis hõlmasid teinekord linnustest suuremaidki maa-alasid. Nii pfalzide kui kloostrite ligiduses paiknes arvukalt külasid, kus elasid käsitöölised ja põllumehed. Linnad muutusid turvalisemaks, kuna neid hakati kindlustama. Turvalised olid kloostrite või linnuste vahetus naabruses asuvad käsitööliste asumid – vicus, suburbium või portus. Kindlustatud linnust aga hakati nimetama burgus, kloostrit civitas. Kuna nii kloostrid kui ka linnused paiknesid strateegiliselt üsna kaitstud kohtades,
Kodutöö nr 3 1) Kuidas tekkisid keskajal linnad? Tekkisid nii antiik linnade varemetele kui ka loomulikul teel kasvades. Ajavahemikus 5.-9.sajandini hakkas laineid lööma kristlik kultuur. Kristlik kultuur koondus kloostritesse. 8.-10.saj. arenesid feodaalsuhted seega tugevnesid kaubandussidemed, keskvõimu tugipunktiks olid pfalzid (kindlustatud linnused). Pfalzide kõrval olid teiseks suureks tugipunktiks kloostrid. Nii pfalzide kui kloostrite ligiduses paiknes arvukalt külasid, kus elasid käsitöölised ja põllumehed. Uue elukutse esindajatena tekkisid rändkaupmehed, kes hakkasid koostööd tegema misjonäridega ning tekkisid kaupmeeste kirikud. Kuna aga turvalisem elu näis siiski olevat kloostrite või linnuste vahetus naabruses, hakati rohkem rajama asulaid nende ümbrusesse. Majanduse ja kaubanduse arenedes hakkasid linnad tormiliselt kasvama. Murranguliseks kujunes 10.saj
lahti 1654. a. juunis, olles 27-aastane. Rootsi suurvõimu periood 1611-1718 Kristiina (1644-1654) 1655. a. läks ametlikult katoliku usku ja saabus Rooma. Esialgu kavatses osaleda poliitikas, kuid hiljem enam mitte. Maetud on ta Rooma Püha Peetruse kirikusse. Rootsi suurvõimu periood 1611-1718 Karl X Gustav (1654-1660) Ta oli Karl IX tütrepoeg, olles seega Kristiina tädipoeg. Isa oli saksa väikevürst ja Karl X Gustav oli seega PFALZide dünastiast, mitte enam Vasa nagu Kristiina. Võimule saades 32-aastane. Rootsi suurvõimu periood 1611-1718 Karl X Gustav (1654-1660) Karl X Gustav abiellub võimu kindlustamiseks ja järglaste saamiseks juba 1654. a. sügisel Holstein-Gottorpi printsessi Hedvig Eleonoraga. Paaril on ainult üks laps tulevane Karl XI. Rootsi suurvõimu periood 1611-1718 Karl X Gustav (1654-1660) 1655. a
annaabi.ee 
