Memoria- Päheõppimine Pronuntatio- Ettekandmine Kõne koosneb: 1. Sissejuhatus 2. Jutustus 3. Argumentatsioon 4. Kokkuvõte Ajalugu Kõnekusti vajasid poliitikud rahva koosolekutel, tavakodanikud kohtus ja matustel ning väejuhid. Retoorikat tunti juba Egiptsues, Babüloonias ja Asüürias. Esimene kõnekunsti õpik pärineb Sitsiiliast. Sofistid Sofistid olid targad ja sõnaosvad inimesed. Neist said kõnekunsti õpetajad. Nad muutusid iseenda vastasteks, neid hakkati pidama petturiteks. Sofistide kritiseerijad väitsid, et nad ei õpeta voorust, vaid oskust elus edukalt hakkama saada. Vana-Kreeka Sokrates Vana-Kreeka filosoof. Suurema osa oma elust möödus tänavatel ja turgudel inimestega vesteldes. Tema tegevuse tuum seisnes selles, et ta esitas inimestele küsimusi, mängides ise lihtsameelset ja rumalat. Kui vestluskaaslane hakkas temaga oma tarkust jagama, ajasid viimase kavalad küsimused ta segadusse ning lõpuks oli inimene sunnitud tunnistama oma teadmatust
Retoorika ja väitluskunsti ajaloos Vana Kreeka Kes vajasid Kreekas kõnekunsti? · Poliitik rahva koosolekul · Tava kodanik kohtus, matustel. · Väejuhid Veenmisjõu ja võrgutamiskunst jumalanna oli Peitho. Sofistid Sofistid olid targad ja sõnaosvad inimesed. Neist said kõnekunsti õpetajad. Nad muutusid iseenda vastasteks, neid hakkati pidama petturiteks. Kõneoskust on vaja, et elus edukalt hakkama saada.TÕDE ON SUHTELINE! Sokrates Oli Vana-Lreeka filosoof, kes ei ole ise ühtegi teost kirjutanud, andmed tema elu ja õpetuse kohta pärinevad Platonilt ning ajaloolaselt Xenophonilt. Platon kirjutas filosoofilisi vestlusi, kasutades nendes oma mõtete väljendajana Sokratest. Seega on ligi 2500 aasta jooksul Lääne mõtlejaid inspireerinud eelkõige Platoni kujundatud Sokrates.
sammal+sinivetikas. Palmlehikulistel on juuremügarad sinivetikatega. Pleurozium schreberi ja Hylocomnium splendens- nende lehtedes on sinivetikad, mis seovad boreaalses metsas 20kg N/aha lämmastikku. 10-30% fotosünteesi produktidest kasutavad juuremügarad ära. N fikseerivate taimede poolt rikastatud substraadile saavad tulla teised liigid, kes tõrjuvad N fikseerijad konkurentsist välja. Kui koosluses on palju pettureid, siis nad kurnavad N fikseerijaid. Petturiteks on vähem efektiivsed N-fikseerijad või need, kes üldse ei fikseeri. 14. N-fikseerijate mõju taimekoosluste struktuurile N-fikseerimine mõjutab taimekooslusi, mõjutades taimedevahelisi interaktsioone. Ei oma mõju teistele liikidele, kuid täiendavad kooslust (komplementaarne ressursikasutus- mügarbakteri lisamine ei muutnud mitte N-sümbiontide biomassi, vaid suurenes liblikõieliste biomass). Väetamiskatse: kui lisati P väetist, siis koosluses said hakata domineerima
muusikat. (Nidel 2005: 169-170) Mustlasi kutsutakse ka teede kuningateks ja kuningannadeks. Seda seetõttu, et nad kolivad uude piirkonda suhteliselt kergekäeliselt. Nad ei ole mitte nii väga kiindunud maalappi, kus nad elavad, vaid nende jaoks on tähtsam perekond ja sugulased. Sellest jutustab ka mustlashümn. (World Music: the Rough Guide... 1999: 147) Mustlastele on omistatud ka palju negatiivset, mistõttu neid sageli ei usaldata. Neid on nimetatud petturiteks, valetajateks, varasteks ja mustlasneide ka lõbutüdrukuteks. (Roman society...2010) Suurem osa mustlasi räägib mustlaskeelt, mis kuulub indoaaria keelte hulka, see omakorda kuulub indoeuroopa keelte hulka (Romani language 2010). Lisaks kõnelevad nad selle riigi keelt, kus nad parasjagu elavad. Samuti on neile iseloomulik mugandada ja üle võtta teistest keeltest oma emakeelde neid sõnu ja termineid, mida mustlaskeeles kasutusel ei ole. (Romani people 2010)
annaabi.ee 
