1869 aitab oma isal laulupidu organiseerida. 1870 tekib tal kirjavahetus kolme Eesti ärksama tegelasega:Kreutzwaldi,Jakobsoni ja J.Hurdaga.Kõige vaimsem on kirjavahetus aga Kreuzwaldiga ja kõige lühemaks jäi see Jakobsoniga. Ta sai oma luuletuste kohta niimoodi tagasisidet. Võru ajast on teada, et Kreutzwaldi abikaasa tegi stseene, ja oli armukade Koidula peale ja peitis neid kirju oma mehe eest. Tartu perioodil elab üle oma 1. tõsise armumise, kust tulevad ka esimesed pettumised, mis kajastuvad ka tema armastusluules. 2.õnnetu armastus: Anti Almberg. Nad said kokku 1.laulupeol Kui mees sai aru, et Koidula tahab abielluda, katkestas ta kirjavahetuse ja kadus tema elust. Koidula oli siis 27- aastane ja see tähendas, et ta oli juba vanatüdruk. Koidula teeb oma elus sundkäigu ja 1872 abiellub Läti-Sakslasega Eduard Michelsoniga. See oli sokk eesti rahva jaoks. 1873 17.veebruaril kell 11 abielluvad noored Jannsenite kodus suhteliselt vaikselt ja väheste inimestega
,,TUULEMAA" Suitsu teine luulekogu, ilmus 1913. aastal muutunud oludes. Teisenenud ja kõrgema nõudlikkuseni jõudnud olid autori esteetilised tõekspidamised. See kogu esitab küpset meistrit. Tule sümboli asemel on tuul, mis kustutab leegi. Tuulemaa sümbol lubab erisuguseid tõlgendusi. See võiks olla kodumaa, kuid ilmselt poeedi ideaalidele vastav kodumaa. Aga ka eemaldumine argirähast ja ajastuängist- vaba vaimsuse unelmriik. Teemadeks on: · Inimese pettumised/ unistused · Ideaalide ja tegelikkuse vastuolu · Inimese suhe loodusesse (,,Värisevate haabade all") · Südamlikus kodumuredes ema mälestusele pühendatud luuletus ,,Kerkokell" Lisaks uutele teemadele leidub ka uusi väljendusvahendeid, luule on muutunud musikaalsemaks. Luuletused on jagatud nelja aastaaja vahel: · Sügis- kurvad muremõtted seoses kodumaaga · Talv- külmad ja masendavad tulevikuväljavaated
vanemad on sageli ise lapsepõlves või nooruses vägivalla all kannatanud. Noorelt emaks saanutel on sageli suurem kalduvus oma last vägivaldselt kohelda kui vanematel emadel. Vägivalla ohvriks langenud lapse vanemad on sageli üksildased, emotsionaalselt ebaküpsed ja õnnetu lapsepõlvega. Nad on sageli pealtnäha kohanenud, kuid isiksuselt piiratud, pärsitud, ebakindlad ja üksildased. Vägivaldselt käitutakse sageli situatsioonides, kus langenud kokku vanemate pettumised, psüühilised probleemid ja võimetus, toimida täiskasvanu kombel. Vanematel endil ei ole sageli inimsuhteid, mis aitaksid raskustega toime tulla. Depressiivsed emad ei kasuta laste vastu tavaliselt füüsilist vägivalda, kuid ema depressiivsuse tõttu on lapsed sageli põlatud või hooletusse jäätud. Vägivallategude põhjuste hulgas on sageli oma osa ka halbadel sotsiaalsetel tingimustel ja majanduslikel raskustel.
annaabi.ee 
