Muidugi tahavad kõik õnnelikud olla, kuid mõne jaoks käib asi vastupidiselt mida rohkem ta õnne poole püüdleb, seda vähem õnnelik on. Kui pidevalt ebaõnnestud õnnelik olemast, siis muudab läbikukkumine meid veelgi kurvemaks. Elu viimases faasis võib ka ilmneda, et me oleme püüelnud millegi sellise poole, mida pole üldse olemaski. Oleme end terve elu petnud. Õnn sõltub rohkem reaalsusest ja mitte ainult meie pettekujutelmast. Jeremy Benthamit (Law 2008:102) on väitnud, et õnn on lihtsalt nauding ja valu puudumine ning seega tegevuse tulemusena tekkiv õnne koguhulk on kõikide saadavate naudingute summa, millest on lahutatud kõikide valude summa. Õnnelikkust määrab iga indiviidi sisemaailm ehk kuidas inimese aju töötleb välisest maailmast tulevat infot. Iga inimene tajub erinevaid situatsioone ja olukordi erinevalt, vastavalt oma tunnetustele. Platon räägib õnnest kui ,,hinge harmooniast"
revolutions in Western Europe after World War I and by the rise of Nazism in an economically and technologically advanced nation (Germany), they took up the task of choosing what parts of Marx's thought might serve to clarify social conditions that Marx himself had never seen. Herbert Marcuse- Kuna ühiskond on Marcuse arvates (ja teiste arvates) inimeste loodud, tuleb sellesse kriitiliselt suhtuda.. Ehk: 1. milline teadmine saab sellest pettekujutelmast (objektide maailm kui loomulik maailm) läbi tunguda? 2. kuidas kriitiline teadvus saab edendada kriitilst praktikat? 3. kuidas me saaksime ,,kalkuleerivast" (Lukacs) mõistusest välja tulla? Samal ajal - kriitiline mõte ei saa muutuda järjekordseks tarbeesemeks, mida saab passiivselt omandada. Pessimism . Kriitiline mõte saab olla ainult ühiskonnast autonoomne ja ratsionaalsusest vaba (vrd Habermas), olla kui eitus. Kuid kogu kultuur on tarbimiskultuur
Marcuse; Erich Fromm, Jürgen Habermas Herbert Marcuse (July 19, 1898 July 29, 1979) was a German-Jewish philosopher, political theorist and sociologist, and a member of the Frankfurt School. His best known works are Eros and Civilization, One-Dimensional Man and The Aesthetic Dimension. Kuna ühiskond on Marcuse arvates (ja teiste arvates) inimeste loodud, tuleb sellesse kriitiliselt suhtuda.. Ehk: 1. milline teadmine saab sellest pettekujutelmast (objektide maailm kui loomulik maailm) läbi tunguda? 2. kuidas kriitiline teadvus saab edendada kriitilst praktikat? 3. kuidas me saaksime ,,kalkuleerivast" (Lukacs) mõistusest välja tulla? Samal ajal - kriitiline mõte ei saa muutuda järjekordseks tarbeesemeks, mida saab passiivselt omandada. Pessimism . Kriitiline mõte saab olla ainult ühiskonnast autonoomne ja ratsionaalsusest vaba (vrd Habermas), olla kui eitus. Kuid kogu kultuur on tarbimiskultuur. Tõelisi vajadusi
annaabi.ee 
