• 1908-11 õppis Pruuna külakoolis, 1911-14 Ambla Haridusseltsi koolis, 1914-16 Tallinna Poeglaste Kaubanduskoolis ja 1916-19 Tallinna Peetri Reaalkoolis • Reaalkooli lõpuklassis astus Sirk vabatahtlikuna Tallinna kooliõpilaste roodu, kust asus teenistusse Laiarööplelise Soomusringi Nr.2 peale – koolipoiste rong • Tegi kaasa taandumise Tapa alt Kehrani, murdelahingud Aegviidu ruumis ja pealetungi üle Tapa, Tartu ja valga Petserini, viimane lahing oli Tartu lähedal Tähtvere mõisa väljadel • 1919. aasta märtis õpingud Tallinna kooliõpilaste pataljonis ( tavaline haridustee ning ja sõjaline väljaõpe) • 3. augustil 1919. aastal lõpetas Sirk Sõjakooli lipnikuna ja jätkas Vabadussõja ohvitserina • 1921. aastal astus Sirk Tartu Ülikooli õigusteaduskonda • 1926. aastal peale lõpetamist eelistas sirk sõjaväelisele karjäärile advokaadipraksist • 1926
· Tud-kesksõna ainsuse ja mitmuse eristamine: kiri om loet 'kiri on loetud' kiräq ommaq loeduq 'kirjad on loetud' Setu Üks Võru murrakutest, omaette murre või Võru murde murrakurühm? Setu ja Võru murde vaheline piir nõrgem kui Võru ja Tartu murde vahel. Võru ja Setu erinevad hääldusbaasi ja ka sõnavara poolest. Mõjutused vene murretest. Õpik käsitleb seda kui võru murde murrakurühmana. Setu murrakud Põhjasetu: Mikitamäest ja Värskast kuni Saatse ja Petserini Läänesetu: Meremäe vald + Luhamaa ümbrus Idasetu: Saatse idaosa, Vilo vald Häälduslikud erijooned · Tugev venepärane palatalisatsioon: näk'k' 'nägi', kavval ' 'kaval' · Silbiharmoonia palataliseeritud konsonantide järel vokaalid eespoolsemad: kar'ä 'karja' · Helilised klusiilid: hõbõhõt 'hõbedat' · Tagavokaalidega koos venepärane l : kolu, palotas 'põletab' · Tugev h: külh 'küll', pur'oh 'purjus'
tud-kesksõnas ainsuse ja mitmuse eristamine: kiri om loet ‘kiri on loetud’ – kiräq ommaq loeduq ‘kirjad on loetud’; SETU MURRAK Üks Võru murde murrakutest, omaette murre või Võru murde murrakurühm? Setu ja Võru murde vaheline piir nõrgem kui Võru ja Tartu murde vahel. Võru ja Setu erinevad hääldusbaasi ja sõnavara poolest. Mõjutusi vene murretest. Setu murrakud Põhjasetu: Mikitamäest ja Värskast kuni Saatse ja Petserini. Läänesetu: Meremäe vald + Luhamaa ümbrus. Idasetu: Saatse idaosa, Vilo vald. Häälduslikud erijooned Tugev venepärane palatalisatsioon: näk’k’ ‘nägi’, kavval’ ‘kaval’ (väike j); Silbiharmoonia – palataliseeritud konsonantide järel vokaalid eespoolsemad: kar’ä ‘karja’; helilised klusiilid: hõbõhõt ‘hõbedat’; tagavokaalidega koos venepärane l; tugev h: külh ‘küll’, pur’oh ‘purjus’;
annaabi.ee 
