palgamõrtsukad, kuid Jaroslavi hoiatas tema õde Predslava. Svjatopolk põgenes Poolasse oma äia Boleslaw I Chrobryi juurde, Jaroslav marssis Kiievisse. Sõdimise käigus langes Jaroslavi kolm venda. Aastal 1018 ründas Boleslaw I Chrobry Kiievit ja vallutas selle ning Jaroslav põgenes Novgorodi. Sealsed elanikud veensid teda uuesti Boleslaw I Chrobry ja Svjatopolki vastu astuma. Vahepeal oli ta aga äiaga tülli läinud ega suutnud Jaroslavile vastu seista. Petseneegide abiga üritas ta 1019 aastal veel kord Kiievit tagasi võita, kuid asjatult.Alte lahingus lööduna põgenes Svjatopolk välismaale. Kiievis valitsedes pidi Jaroslav veelgi oma sugulaste vastu sõdima. 1021 aastal võitis ta oma nõbu Polotski Brjatsislav Izjaslavitsit, sõdis ja tegi lõpuks rahu noorema venna Mstislav Vladimirovitsiga, kes jäi valitsema Tsernigovis Dnepri idakalda maade üle. 3
Basileus keiser, kellele kuulus kogu võimutäius(kõrgem sõjaline, administratiivne, kohtuvõim) Bütsantsis. Nika ülestõus 532.a. Justinianus I surus julmalt Konstantinoopolis maha ülestõusu, lastes oma väepealikutel raiuda hipodroomil surnuks üle 30000 inimese. Ülestõusuni viis raskest maksukoormast tingitud rahulolematus, samuti ketserite, eriti monofüsiitide tagakiusamine. Mantzikerti lahing 11.saj alates kujunesid Bütsantsi peamisteks vaenlasteks petseneegide kõrval türklased, kes said 1071. a Bütsantsi üle esimese suure võidu. Teemad 7. saj Bütsantsis provintside asemele moodustatud uued piirkonnad, mille eesotsas seisd kõrgema sõjalise tsiviilvõimuga asehaldurid ehk strateegid. Stratioodid talupojad Hagiograafiad pühakute elulood Gallia roomlaste nimetus gallide(keltide) asualale.Selle piirkonna etapid: 1. iseseisev keltide Gallia aeg(1.saj keskpaigani Ekr), mille lõpetas Caesari vallutus. 2. Rooma-Gallia aeg(1.saj. Ekr 3
" Nika ülestõusul 532. Aastal, lasi oma väepealikutel surnuks raiuda üle 30 000 inimese. Bütsants pidi kaitsele asuma 6. Sajandi teisel pooled, kui Balkani ps ujutasid üle slaavlased. Rajati esimene Bulgaaria riik (681- 1018), millest sai Bütsantsi alaline vaenlane. 7-9. Sajand vallutasid araablased Süüria, Palestiina, Aafrika ja Hispaania alad ning vahemere saared. Nad piirasid edutult ka Konstantinoopolit 9-10. Sajand. 11. sajandil kujenesid Bütsantsi peamisteks vaenlasteks petseneegide kõrval türklased, kes said 1071. Aastal Mantzikerti lahingus Bütsantsi üle suure võidu. Seoses araablaste pealetungiga 7. Sajandil mindi üle uuele kaitsesüsteemile. Palgasõjaväge oli liiga kulukas pidada. Provintside asemele kerkisid uued piirkonnad teemad, mille eesotsas seisid sõjalise ja tsiviilvõimuga asehaldurid ehk strateegid. Stratioodid 4000-5000 meheline talupoegade maaikaitsevägi. 11. Sajand kaotas maakaitsevägi sõjalise tähtsuse, stratioodid laostusid.
annaabi.ee 
