Lõpuks on Sonja see, kes pani Raskolnikovi tapmist tunnistama ja hiljem talle Siberisse kaasa läheb. Samal ajal on juttu ka Razumihhinist, kes on samuti tudeng, kuid palju optimistlikum ja ta oli ka heasüdamlik ning aitas Raskolnikovi kohusetundest. Lisaks tulid linna ka Raskolnikovi ema Pulheeria Ivanova, kes on muretsev ja lihtsameelne naine ning ka tema õde Dotja, kes on lihtsalt armas ja hea tegelane, kelle taga jooksevad kõik mehed. Alguses on pildil Pjotr Petrovitch, kes on Dotja peigmees ja mitteusaldatav keigar ning lihtsalt omakasupüüdlik inimene. Kui temast lahti saadakse, siis ilmus pilti Svidrigailov ehk mõisnik, kelle juures Dotja enne töötas ja kes tahtis viimast enesele. Selle pärast vihkas Dotjat ka Marfa ehk Svidrigailovi naine, kuid kui viimane sai teada, et Dotja ise pole süüdi, siis ta nägi vaeva, et Dotjat puhtaks pesta ja oma testamendis jättis ta Dotjale 3000 rubla. Lõpuks käskis Raskolnikov Razumihhinil hoolitseda oma
· marmeladov joodikust riigiametnik · sonja . marmeladovi tptar, uskilk, teenib raha prostituudina · pjotor petrovitsh luzin dunja peigmees, valelik, egoistlik · dunja raskolnikovi õde, julge ja otsusekindel · pulheeria ivanova raskolnikovi ema, lihtsameelne, heatahtlik · ivanovich svidrigailov dunja eelmine tööandja, armastas dunjat · marfa svidrigailov svidrigailovi naide, kade dunja peale · porfiri petrovitch politseiamentik · ilja petrovitsh politseinik · alexander grigorievich zamjotov noorem politseinik temaatika · raskolnikov võõrandub ühiskonnast, - kas seadused kehtivad ainult karjainimestele või tohib neid muuta eriline inimene. raskolnikov erinev tapab · inimpsühholoogia kuritööd pandi toime alguses, karistus väga palju hiljem tegeleb mentaliteediga, kõhklustega, paranoiaga
või väliskeskkond - vastamises esindavad klassikaline psühhoanalüüs ja radikaalne biheiviorism kaht äärmust. Freudistlik teooria seletab inimese hingeelu ja käitumise ära kaasasündinud tungidega. Biheiviorism aga tuletab need keskkonna stiimulitest. Ajaloolise tähtsusega on kaks teooriat: Pavlovi klassikalise (e. reaktsiooni) tingimise ja Skinneri operantse (e. instrumentaalse) tingimise mudel. Ivan Petrovitch Pavlov (1849-1936) tõestas loomkatsetega, et käitumise (reaktsiooni) põhjustab väliskeskkonnast tulev ärritaja (stiimul). Seos nende kahe vahel on kas tingimatu (näiteks tingimatu R = süljeeritus, kui keele peale panna tingimatu S = lihapulber) või tingitud (näiteks tingitud R = süljeeritus, kui kostab tingitud S = kellahelin). Tingitud seose kujundamiseks pole tarvis midagi muud, kui korduvalt kõrvutada tingimatut ja tingitavat
annaabi.ee 
