- piirialade tihedam liitmine Venemaaga. See tähendas aga kohalike baltisaksa aadli privileegide e. Balti erikorra piiramist või kaotamist. Asehalduskord kehtestati 1783.aastal ning sellega kaasnesid muutused järgmistes valdkondades: · Muutused halduskorralduses: - Balti provintsidesse jäi kaks kubermangu (Eestimaa ja Liivimaa), kummaski kubermangus 5 maakonda Eesti territooriumil. - Narva koos ümbrusega liideti Petreburi kubermanguga. - Kõik maakonnakeskused said linnaõigused. Eestisse jäi 12 linna; uuteks linnadeks said maakonnakeskused Paldiski (1783) ja Võru (1784). - NB! Niisugune haldusjaotus kehtis väikeste muudatustega kuni 1917. · Muutused valitsemises: - Kahe kubermangu ühiseks valitsejaks sai asehaldur (sellest tuletatakse ka termin asehalduskord). - Asehalduriks sai Katariina II usaldusalune ning senine Liivimaa
kunstis.Teiseks oluliseks faktoriks oli baltsisaksa kunstielust eraldiseisva eesti kunstielu tekkimine.Näitustegevus,muuseumid,kunstiharidus,kunstnike organiseerumine ja kunstikriitika-olid uusaegse kunstieleu tähtsamateks osadeks.Eesti seltskond teadvustas nende osade vajadust ja asuski neid looma.Mõlemas murrangus olid olulised kaks kunstniku-Ants Laikmaa(1866-1943) ja Kristjan Raud(1865-1943).Mõlemad kavatsesid esialgu käia sissetallatudid teid. Ants Laikmaa tahtis minna Petreburi,kuid ei pääsenud Kunstide Akadeemiasse ja hakkas unistama Düsseldorfist.Düsseldorfi akadeemia teda piisavalt ei köitnud , õpingud jäid katkendlikuks ja lõpule viimata.Rohkem huvitas temperamentset,ettevõtlikku noormest kunsti- ja seltsielu.Laikmaa reisis palju,nägi muuhulgas Müncheni ja Viini kunstinäitusi ning 1900. a Pariisis toimunud maailmanäitust.Koju naasdes oli tal välja kujunenud hoogne,maaliline joonistusstiil,mida ta eriti efektselt kasutas pastellportreedes.Kunstiline
Hiljem taastas Peeter I August II võimu Poolas ning riik sattus Vene mõjusfääri. Venemaa mõju tugevnes veelgi pärast Poola pärilussõda, kui riik muutus sisuliselt Vene satelliidiks. I Poola jagamine 1772 I jagamise initsiaatoriks oli Preisimaa, kes soovis esmajärjekorras liita oma valdused – Ida-Preisimaal ülejäänud Brandenburgiga. FW algatusele reageerisid Venemaa (Katarina II) ja Austria vägagi positiivselt ja jagamine fikseeriti I Petreburi konventsiooniga augustis 1772. Venemaa õigustas jagamist Poola vaenutegevusega piiridel, Austria ja Preisimaa ajaloolise õigusega. Venemaa sai 93 000 km2: Valgevene idaosa ja Latgale. Preisimaa sai 36 000 km2: Ida - Pomorze Austria sai 81 000 km2: Galiitsia II Poola jagamine 1793 Vahepealse 20 aasta vältel oli Poolas üritatud läbi viia reforme riigi tugevdamiseks – riigi tsentraliseerimine, slahta eesõiguste kärpimine – ning vähendada sõltuvust
annaabi.ee 
