Tema tähtsaimateks teosteks on romaanid "Kuritöö ja karistus" (1866) ja "Idioot" (1868) ning triloogia "Vennad Karamazovid" (1880). Fjodor Dostojevski sündis 11. novembril (vana kalendri järgi 30. oktoobril) 1821 Moskvas. Ta pärines põlisaadlist, kelle perekonnanimi tulenes Valgevenemaa Dostojevo küla nimest. Hariduselt oli kirjanik insener ta lõpetas 1843. aastal Peterburi sõjaväeinseneride kooli. 1847. aastal tekkisid Dostojevskil sidemed revolutsioonilise meelsusega Petrashevski ringiga, mille tegevuse kuulutas tsaarivõim riigivastaseks. Dostojevskilegi määrati surmanuhtlus, mis armuandmise korras asendati sunnitöö ja asumiselesaatmisega. Armuandmine kuulutati välja pärast mahalaskmistseremooniat, kus ära jäi ainult käsklus "Tuld!". Aastad 1850 1854 veetis Dostojevski sunnitööl ning aastail 18541859 oli lihtsõdurina väeteenistuses. 25. jaanuaril 1881 algas Dostojevskil ootamatult kurgust verejooks ja 28. jaanuari õhtul kirjanik suri.
kujunenud maailmavaade ja oma eriline elutunnetus. Teda tuntakse eelkõige kui Gogoli koolkonna kirjanikku, demokraati, humanisti ja realisti. Siiski leidus tema teostes ka romantismi tundemärke (saladuslikkuse ja mõistatuslikkuse hõng). Dostojevski tunnetas oma lähedust demokraatlikule kultuurile kui põhilisele ja määravale suunale. Ta lähenes sotsialistlikele ringidele ja käis agarasti nende koosolekutel. Lõunal Butashevitsh Petrashevski juures luges Dostojevski laudkonnale ette Belinski "Kirja", mis Venamml keelatud oli. Ja kui petrashevskilased provokaatori salakaebuse peale arreteeriti ning türmi pandi, jagas Dostojevski nende traagilist saatust. Ühes teiste petrashevskilastega mõisteti ta surma ja toodi avalikule väljakule otsuse täideviimiseks. Ta elas üle esiteks surmamõistetu kogu kohutava tunnetegamma ja pärast tsaari "suuremeelse" armuandmise komöödia, mis mahalaskmise sunnitöö ja asumisele saatmisega
juba selle teose põhjal Dostojevskit üheks Venemaa parimaks kirjanikuks. Järgneva aasta alguses trükitigi lühiromaan ka raamatuvormis ja Dostojevskist oli saanud kuulsus juba 24 aastaselt. Kuid Dostojevski järgmised kirjatükid said kriitikutelt palju negatiivset vastukaja ja tema kuulsus hakkas hajuma. Paljud arvasid isegi, et Belinski oli oma väites Dostojevski kohta eksinud. Dostojevski arreteeriti 23. aprillil 1849, sest ta kuulus vabameelsesse intellektuaalsesse rühmitusse Petrashevski Ring. Tsaar Nikolai I oli väga karm igasuguste põrandaaluste organisatsioonide suhtes ja sama aasta 16. novembril mõisteti Dostojevski koos teiste rühmituse liigetega surma. Pärast narritavat ,,hukkamist", mille käigus osad hukkamõistetud pidid väljas külmetades oma mahalaskmist ootama, muudeti Dostojevski karistus ümber neljaks aastaks pagenduseks vangilaagrisse Siberis. Seda aega on ta hiljem kirjeldanud, kui