muret kodumaa allakäigu pärast. Ajastu kriisi läbielamine viib elu piiride ja surmateemani, mida Quevedo puhul võiks nimetada eksistentsialismiks. Surm elab inimeses endis ja ahistab tema eksistentsi lakkamatult, Quevedo luule sotsiaalse vastutuse teema ja kompromissitu ühiskonnakriitika on samuti uuema eksistentsialismi tunnusteks. Armastusteemalises luules järgib Quevedo aga veel petrarkistlik-platonistlikku joont, armastus saab filosoofilise varjundi seeläbi, et lisaks hingega viib luuletaja teispoolsusesse ka maise kire. Kuigi Quevedo oli võimeline ka ise kirjutama kultistlikku luulet (nagu Gongora), iseloomustab suuremat osa tema loomingust satiir. Maiste pahede ja inimnarruste piitsutajana ei leidu talle tolleaegses kirjanduses võrdset, tema grotesk madaldab maise toreduse ja hiilguse halastamatult surmaeelse roiskumise ja kõdunemise seisundisse.
XVII sajandi luule (MKL, Quevedo Valik luulet, La Fontaine'i Valmid) John Donne lähedus barokile. · Metafüüsiline luuletaja nö: rõhutatud intellektuaalsus, teadlikud vaimumängud. Paradoksid, kontseptid. Usulis-filosoofilise kallakuga luule; ,,Jumalikud luuletused" nt; peaaegu kõik ilmus postuumselt. · Ütles lahti renessansilikus ülespuhutud retoorikast; kasutab kõnekeelt ja olemlist kujundlikkust kuigi üleval eesmärgil. · ,,Ekstaas" vastuseis petrarkistlik-platoonilisele armastusele. · Suur osa luulest satiiriline, kasutab groteski. · Pilkab idealiseerivaid kujutlusi armastusest; ideaalides pettumine, skepsis võtab maad (üleüldiselt). · Ta avastati suures osas 20. sajandil, teda hakkasid kõrgelt hindama avangardistlikud luuletajad, nt T.S. Eliot. Gongora & Quevedo · Hispaania suurimad barokkluuletajad. Erinesid teineteisest ja olid tülis. · Gongora keeruline ja hämar väljendusviis; kultismi looja.
eemaletõmbumises. Quevedo tuntud teosed on ,,Unenäod" fantastilised ja grotesksed kujundid proosasatiiris ja kelmiromaan ,,Kelm don Pablose elukäik". Ajastu kriisi sügav läbielamine viivad Quevedo mõtted surmale. Temalt pärineb idee, et surm ei oota kusagil kaugel ees, vaid see elab meis endis, ahistades inimese individuaalset eksistentsi lakkamatult. Ta järgib armastusluules petrarkistlik-platonistlikku joont, mis on renessansis üldlevinud. Quevedo kasutab jämenaturalistlikke detaile ja rämedaid otseütlusi, säilitades seejuures teravmeelsuse. 17) Barokkdraama. Euroopa barokkdraama ehedamad näited pärinevad 17.saj Hispaaniast. Endiselt kehtisid Hispaanias Lope de Vega printsiibid: lava tulvil liikumist, tõsine seguneb lõbusaga, mitmekesine temaatika. Uue nüansina lisandusid sümboolika ja allegooria, mis laienesid jõuliselt
annaabi.ee 
