-16. sajandil Euroopas pr. renaissance - ümbersünd järgnes keskajale antiikaja kunsti/kirjanduse taassünd seati esile ühiskond,tähtsustati iseenda universaalsust inimeste usku jumalasse nõrgestasid: -leiutised(tükikunst,mikroskoop) -uued teoorias(Kopernik,Galilei,Gutenberg) -maadeavastused(Kolumbus,Vasco de Gama,Marco Polo) Renessanss on lahutamatu humanismist ja humanistide tegevusest. Nad olid veendunud inimeste piiramatus arenemisvõimes. Keskuseks sai Firenze. Kirjanikud Fransesco Petrarka-sonett Giovanni Boccaccio-novell Thomas Moore-utoopia Michel de Montaigne Fransesco Petrarca: ,, ...see vaid näib nii, et ma elasin vürstide juures, tegelikult elasid vürstid minu juures,'' 1304-1374 Oli päris Firenze lähedalt 1312. aastast elas Prantsusmaal ja õppis õigusteadust. 1327 nägi kirikus Laurat-naiest,kellesse kiindus ning kes inspireeris tema loomingut. Laura-mitmetähenduslik nimi: - loorber ehk kuulsuse sümbol - l'aura- kerge tuuleiil
The word Renaissance means the rebirth of ancient Rome and Greek art and literature. Ancient artists showed man as a creature full of joy of life and they glorified the beauty of man. The learned man tried to arouse (äratada) peoples interest in the origin of nature. A group of scientists called humanists came into being. Were gratelyinterested in science. Especially natural science, fond of experimenting (alkeemia). Leonardo da Vinci ( helikopter, kuldlõige), Michelangelo. Petrarka tõi sonetivormi, Cervantes " Don Quijote", Shakespeare. Development of Drama During the renaissance period art and literature developed quickly. People were fond of singingand acting. Enjoyed life. Drama became most important genre of literature in this period. Drama as a genre started already in the middle ages. At the beginning it was a religious thing, because acting in those days was part of religious ceremony.
Sellel alusel tekkis ühiskondliku lepingu teooria. Riigivõimu allikaks oli rahva suveräänsus, mis jäi rahvale ka pärast võimuvolituste andmist valitsejale. Pinda valmistas ette Itaalia renessansiga sündinud humanism [humanitas tähendas antiigis inimese kasvatamist ja õpetamist; litterae humanae olid nö humanitaarteadused], mille keskpunkti tõusis "inimlik" inimene ja ideaaliks sai vaba, kõiki inimvõimeid vallandav isiksus. Esimene humanist on traditsiooniliselt Petrarka. Inimene võib langeda looma tasemele, ent võib oma vaba tahte ja mõistuse (ehk kasvatuse ja õppimise) najal tõusta ka jumalike kõrgusteni. [11] Marsiliuse Paduast (Paduas 1280-1342/43 Rostockis)[kaart Hansa L] [Paduas oli a-st 1222 ülikool, M-se ajal vaba linnakommuun, 1405 Veneetsia alla.] M-e ideed tähistasid keskaja poliitilise vaimu lõppu ja modernse poliitilise mõtte algust. M. oli mh Pariisi ülikooli rektor. Teos Defensor pacis. M
Ka paavstid toetasid renesanssi ja humanismi Hakati hindama inimese keha ja hinge harmooniat ehk tervikut - inimene on jumala loomingu tipp Hakati hindama antiikaja ellusuhtumist ja elu nautimist Oluliseks said antiik autorid, kelle seisukohti võis vaidlustada Inimesi kujutleti loomutruult, kaunite ja töiuslikena Kunstnikud õppisid tundma anatoomiat Võeti kasutusele perspektiiv Dante Aligreeli (1265 - 1321) - maailm koosneb põrgust, puhastustulest ja paradiisist Petrarka (1304 - 1374) - avalikult hinnatud poeet Johvani Pocacho - Dekameron Florenzo Vallia - Humanistlik õpetlane, ei pooldanud Aristootelese ületähtsustamist, piiblit võib arvustada Niccolo Machienelli - Poliit, filosoof ja politoloogia rajaja, valitseja - kuidas riki valitseda tema moraali normeid on tuntud makiavelismi nime all Usk on ühiskondliku teaduse vorm = korrastab oma reeglite ja dogmadega ühiskonda, stabiliseerib seda Põhiteos = utoopia Utoopia on unistus heaolu ühiskonnast
annaabi.ee 
