vttis materiaalse vormi, nii nagu Jumal on sndinud inimesena Jeesus Kristuses. 730. aastal keelas keiser Leon III ikoonide kummardamise. Teda ja tema pooldajaid hakati kutsuma ikonoklastideks (ikoonipurustajateks), ikoonide austajaid aga ikonoduulideks (ikooniteenijaiks). Irene ja Theodora seisid eriti kindlalt ikonoklastide vastu. Theodora eestvttel taastati 843. aastal ametlikult ikoonide austamine. Haridus ja vaimuelu: Btsantsi petlased kandsid edasi antiikkreeka kirjanduse ja filosoofia traditsioone. Antiikeeskujudele tuginedes petati ppeasutuses Konstantinoopolises grammatikat, retoorikat, igusteadust ja filosoofiat. Hiljem asutati Konstantinoopolises ka teisi koole. Btsantsis polnud seetttu ka kultuurilangust. Talupojad olid endiselt kirjaoskamatud. ppetekstidena kasutati peamiselt antiikautorite teoseid. petlased kirjutasid Platonist ja Aristotelesest, pdes antiikfilosoofiat ristiusu tdedega hte sobitada.
Selle asemel hakati rohkem thelepanu prama looduse uurimisele ja teaduslike katsete korraldamisele. Arstid asusid inimkeha paremaks tundma ppimiseks laipu lahkama, astronoomid jlgima taevakehade liikumist. Nii niteks judis Poola vaimulik Mikolaj Kopernik taevakehade vaatluse kigus veendumusele, et Maa keerleb mber Pikese, mitte vastupidi, nagu varem oli arvatud. 7. Keda nimetatakse humanistideks? Millega nad tegelesid? (lk 86 miste, lk 88) Humanistid on renessanssiaja petlased, kes phendasid end peamiselt antiikaja autorite tekstide uurimisele. Tegelesid ka grammatika, knekunsti,ajaloo, luulekunsti ja eetikaga. 8. Mis tegi 15.-16. sajandil vimalikuks suurte maadeavastuste alguse? Miks maadeavastused toimusid? (lk 90) Suured maadeavastused lkkas liikuma 15.sajandi poliitiline ja majanduslik olukord. Vahemerel muutus kauplemine idamaadega keeruliseks: Osmani trklaste pealetung oli vanad kaubasidemed idamaadega lbi liganud. Vahendajate tttu
Briti kloostrikultuur- · Briti kloostrites kujunes välja keldi kirjakeel · Silmapaistavim Briti õpetlane- Beda Venerabilis (VII-VIII saj) · Kirjutas ,,Inglise rahva kiriku ajaloo" · Kristuse sünnidaatum arvutati välja 525. Aastal Dionysius Exiguus. Arvutas valesti · Kristus sündis tegelikult 7-4 aastat eKr Karolingide renessanss · Kultuur elavnes Euroopa mandril Karl Suure ajal · Karl suur taaselustas muistse Rooma kultuuri · Koondas õukonda petlased- õukonnaakadeemia; juht munk ja õpetlane Alcuin · Kultuuri elavnemine jätkus ka tema poja ajal- Karolingide renessanss · Frangi õukonda kogunenud õpetlased uurusid kirikuisade teoseid ja Piiblit · Karl Suur käskis kirikute ja kloostrite juurde rajada koole Skandinaavia ühiskond ja viikingite retked · Pronksiajast peale Lõuna- ja Kesk-Riitsi, Taani, Lõuna-Norra moodustasid kultuuriliselt ühtse piirkonna · Räägiti germaani keeli · Künnipõllundus
annaabi.ee 
