Karniisid olid oluliselt suurema ristlõike ja jõulisema karakteriga, mis viitab ka baroki mõjule. Kiriku iseloomulikemaks kaunistusmotiiviks kujunes väikeste ümarkaarsete petikute rida viilul, mis järgib viilu tõusu. Selline petikute rida paikneb nii pikihoone läänefassadil tornidevahelisel viilul ja pikihoone idaviilul kui ka põikhoone mõlema otsa pilt 17 viilul
Kaupmehemaja • Elamu tähtsaim ruum oli koda („diele“), mis täitis võõrastetoa, tööruumi, köögi ja sööitoa ülesandeid. • Kojatagune tuba „dornse“ oli ainus kõetav ruum majas. • Ülemistel korrustel olid laoruumid, kuhu pääses kojuast trepi kaudu. Elamute fassaadid • Majad olid sarnased, sest keskajal peeti omapäratsemist häbiväärseks. • Elamute fassaade kaunistati „petikute“ ehk kõrgete teravkaareliste niššidega ja „etikukividega“ (ukseni viiva trepi külgedel olevate kivipinkide raid tahvlitega) • Mõnikord kaunistati ka majasiseseid ukseavasid ehk siseportaale. Ühiskondlikud hooned vanalinnas • Raekoda- kõige kaunim ühiskondlik hoone Tallinna vanalinnas (alustati 13.saj, laiendati 15.saj.) • Suurgildi hoone- suurkaupmeeste ühingu hoone, millel on tammepuust uksed koos lõvimaskidega uksekoputid.
rikkaliku elektilise dekooriga puitpitsiga. Interjööridest on tähelepanuväärsemad läbi kahe korruse ulatuv fuajee ning saal. Majandusruumid asusid soklikorrusel, teiste seas köök, kuivaineladu, veinikelder, kartser ja jahitrofeede tuba. Tählepanuväärne on see, et 20. saj alguses oli hoones juba veevärk ning elektrivalgus. [1;23] Härrastemaja tagaküljel asub avar palkon, mis juhatab otse maagilisse parki. Pargivärava tulbad on kujundatud pseudogooti motiividega petikute ja viiludega. Aias leidub aga maalilisi jõekäärusid ja saarekesi, mis on sildadega omavahel ühendatud. Kaugemal metsas on mõisnike matmispaik peahoonega sarnases laadis kujundatud kabeliga. [23] Joonis 5.5 Kolu mõis 13 JUUGEND Juugendstiil tekkis 19. saj lõpul Saksamaal reaktsioonina ajalooliste stiilide matkimise ja USA-s hoogustunud ehituse tööstusliku suuna vastu. Vastandiks sellele nn eklektikale