Säilinud on sellest kaks kilomeetrit. · Tallinnas on säilinud arvukalt 14.-15. sajandil ehitatud ühiskonlikke hooneid. Neist tuntuim on Tallinna raekoda. Selle gooti stiilis torn on põlenud ning asemele on ehitatud uus renessansistiilis torn. Elumajade akendel pole teravkaar, vaid ruut või ristkülik. Etik tänavale ehitatud terrass või veranda. Hiljem lammutati. Takistasid liiklust. Petiknisid süvendid seinas ilu pärast. Üks tähtsamaid ühiskondlikke hooneid on ka Suurgildi (tähtsamate kaupmeeste ühendus) hoone. 3-korruselised I: kauplus või töökoda. II: pere elamisruumid. III: laoruumid. Nn Kolm õde kolm kokkuehitatud kodanikumaja, kus praegu asub luksushotell. Gooti ajastu lõpus said tähtsateks suurtükid. Seetõttu ehitati suurtükitorne ehk rondeele. Neist kuulsaimad on Paks Margareeta ja Kiek in de Kök (kõige kõrgem 40m).
Uuest elustiilist annab tunnistust klaaskatusega talveaed, mis pole säilinud. Sisearhitektuur erineb tunduvalt traditsioonilise mõisahoone interjöörist. Vestibüülist vasakul asub dekoratiivse roidvõlvikuga kuppelsaal, mida valgustab katuslatern. Ballisaali poolel kõrgusel on muusikute rõdu. Saaliga liitub nisi- või ekseedritaoline puhkeruum. Seinu kaunistavad hobuserauakujulise kaarega hispaaniamauri arhitektuurist laenatud petiknisid, mille stalaktiitdekoor tuletab meelde kuulsat Alhambra lõvideõue Hispaanias Granada lähedal. Vestibüülist paremal paikneb söögisaal inglise elamule iseloomulike raskete puidust laetalade ja seinapaneelide ning obligatoorsete kaminatega (säilinud ainult üks). Interjööride maaliline ja sundimatu paigutus eri tasapindadel, ruumide mitmekesine konfiguratsioon, maitsekad detailid tõstavad Sangaste lossi esile teiste omasuguste, nagu Alatskivi või Vasalemma hulgast.
ehitismälestisi mausoleum Ravennas. Võtnud varakristlikust arhitektuurist üle tsentraalehituse põhimõtte, lõid ehitusmeistrid massiivse kahekordse haudehitise, mille alumise korruse moodustab kümnetahukas, ülemist silindrilist osa aga kroonib suhteliselt madal kuppel, mis on välja tahutud 300 tonnisest monoliidist. Alumise korruse tahud on liigendatud paksu müüri sees olevate ümarkaarsete sügavate nissidega, silindrilist mahtu liigendavad petiknisid ja ilustusteta karniisivöö kupli all, kuplist otsekui välja ulatuvad ribid lisavad ehitusele raskepärasust. Varase keskaja riikidest oli üheks püsivamaks Frangi riik, mis tekkis 5.sajandil tänapäeva Prantsusmaa, Saksamaa, Põhja-Itaalia ja Hispaania (Kataloonia) territooriumil. 5.- 8 sajandini valitses seda frankide hõimukuningas Merovech`ist lähtuv merovingide dünastia. Sel perioodil hakkasid sugukondliku korra rüpes arenema feodaalsuhted ning juurduma paikne eluviis
annaabi.ee 
