jalutusruumid, kus palverändurid said välisseinas mööduda reliikviast Tugevad kivivõlvid, mis toetusid Roidvõlvid, mis võimaldasid ehitada tohututele sammastele kergeid lagesid Paksud müürid Ehistornikesed kaunistavad tornikesi Väikesed aknad Roosaken ümmargune kiviraamistus Kõrgetest ümarkaartest kaarist vitraazaken Petikkaared Kõrge nelitistorn Kõrgusesse pürgimine Üks või kaks läänetorni Kõige enam kaunistati portaale, Milaano toomkirik mahult suurim gooti sambakapiteele ja fassaade stiilis ehitis Kirikute seinu katavad maalingud olid Jaani kirik haruldaste naiivselt tõsised, pinnalised ja varjudeta terrakotaskulptuuridega Peamisteks ehituskeskusteks olid Tekkis ümarplastika
ning ümarkaar. tumerohelisest ja valgest marmorist mustriline fassaad Rootsi 1. Lundi toomkirik Väga võimas krüpt, muidu ilus basiilika. Kooriosas esineb kääbusgalerii, kaarfriis ja petikkaared- Lombardia ja Lääne- Saksa mõjud. Hästi säilinud apsiid on kogu Skandinaavia romaani kunsti tippteos 15. Analüüsi romaani skulptuuri figuurikäsitlust. Kuidas hindad selle looduslähedust ja tõetruudust? Mida rõhutasid tolleaegsed skulptorid eelkõige? Kirikute fassaadidel, portaalidel, kapiteelidel
Portaali kaareosa moodustavad arhivoldid, mis ümbritsevad poolkaarekujulist kaartvälja ehk tümpanoni. Portaalid on figuraalsete ja ornamentaalsete kaunistuste keskmes, eriti tümpanon. Välismüüre liigendavad liseenid teatava vahemaa tagant müüri pinnast eenduvad (samba) pilastrisarnased vertikaalsed ribad, neid ühendab sageli üksteisega kaarfriis friis, mis koosneb väikestest kaartest. Sage dekoratiivne element on petiknissid ehk petikkaared, fassaadidel kasutatakse ka kääbusgaleriisid. PRANTSUSMAAL : Chartres'i katedraal fassaaditornid, vitraazaknad Reimsi katedraal täiuslik fassaad, ca 2500 skulptuuri fassaadil Amiens'i katedraal Tähtvõlv - ristvõlvi erivorm, kus lisaks konstruktiivsetele roietele on võlvisiiludel dekoratiivsed kõrvalroided, mis moodustavad tähelaadse kujundi. Kõigis roiete liitumiskohtades võivad olla
BAAS 4. TÜVESEVÕRU 11. PALESTIK 5. ARHIVOLDI MÕIKAD 12. TALUM 6. ARHIVOLDI ASTMED 13. LÄVEKIVI 7. PALESTIKU ASTMED Välismüüre liigendavad liseenid teatava vahemaa tagant müüri pinnast eenduvad (samba) pilastrisarnased vertikaalsed ribad, neid ühendab sageli üksteisega kaarfriis friis, mis koosneb väikestest kaartest. Sage dekoratiivne element on petiknissid ehk petikkaared, fassaadidel kasutatakse ka kääbusgaleriisid. INTERJÖÖR Põhiplaan pikihoone ja transept moodustavad ladina risti. Transept eendub vähem, liitub terviklikumalt pikihoonega. Enamasti 3-5 löövilised, basikaalsed. Kesklööv on külglöövidest tunduvalt laiem ja kõrgem. Külglöövid jätkuvad teisel pool transepti kooriosas, moodustades kooriümbriskäigu. Krüpte ei ehitata enam, seega on põrand tasapinnaline. Koori lõpmik on
)). Tänaseks on Norras kunagisest 800 puukirikust säilinud pisut üle paarikümne. Ka rootsi algne kirikuarhitektuur oli puust, see aga ei ole kahjuks säilinud. 11.sajandil hakati Rootsis ehitama romaani stiilis kivikirikuid, nendest on silmapaistvam Lundi toomkirik (11.-12.saj.). Selle kolmelöövilise, transepti ja krüptiga seotud võlvide süsteemis basiilika otseseks ehituseeskujuks on olnud Speyeri toomkirik Saksamaal- Kiriku seinu ilmestvad petikkaared. Kaarfriis ja kääbusgalerii. Saksamaa eeskujul hakatakse 12.sajandi lõpul ehitama ka telliskivikirikuid, mis paistavad silma rikkalikult dekoreeritud läänefassaadidega (Maria kirik Sigtunas, 13.saj.). Omalaadne on Gotlandi sakraalarhitektuur, kus romaani stiilis ehitusi ilmestab fassaadide rikkalik skulptuurne ja dekoratiivne kaunistus. Parimad näited pärinevad Visbyst (Pühavaimu kirik, u. 1250; Maria kirik, 1225) 13. Sajandi II poolest sai
annaabi.ee 
