müütilistele olendid nagu kratid, libahundid, Nõid ,Vanapagan, haldjad , külmkingad merilehmad ja Katk. Kratt oli olend, kes pidi olema igal jõukamal peremehel majas . Krati hankimiseks pidi kõigepealt Krati valmis meisterdama , minema ristteele, kolm korda vilistama ning ootama Vanapagana tulekut. Vanapagan märkis kirja krati saaja nime ning küsinud vastu teise verd , et pärast surma peremehe hing endale saada . Kuna Vanapagan oli hajameelne ning kergesti petetav, kasutasid seda paljud ära tilgutades vere asemel raamatusse sõstramahla. Nii jäigi Vanapaganal hing saamata. Libahundiks said muunduda kõik ,kellel oli nõialt ostetud hallikat salvi , seda peale määrides muutusid otsekohe hundiks ning võisid murda nii palju lambaid ja kitsi kui tarvis . Nõid oli Rehepapi vastand , kui Rehepapp aitas külaelanikke oma nõu ja kavalusega siis Nõid Minna aitas viimases hädas, segades kokku imeravimeid ja salve
Loole viirastub juba mittemidagiütlev liiane happy end -- Juku lubab osta endale oma investeeringute eest mõne suurema ihaldatud asja. Siis aga saabub "päris"-skripti määratlev krahh: ei ole usinat investeerijat, vaid vaene kujuteldamatult rumal petetu, kes jutustab oma rumalusest pealegi veel siiraima rahuloluga, arvates vist, et raha korjamisel kui toimingul on juba iseendast mingi mõte; ei ole ka mõlemapoolselt kasulikku perekondlikku tehingut, vaid toimub küüniline pettus, millega petetav asetatakse lõpmatusse oravarattasse; "tegelike sündmuste" skript tervenisti selgub jälle pärinevat hulludemaalt, kus rumalusel pole piire ja vanemliku eetika elementaarreeglid ei kehti. Kokkusobimatustaju kui "päästik" ja ootamatu mõistmine kui "lask" on tegelikult ühe ja sama protsessi komponendid. Kahe skripti olemasolu naljas on üsna kerge tuvastada, kuid üllatuse ja naeruplahvatuse intensiivsust ennustada ja mõõta väga raske. Olemuselt samalaadsed
Arutlustes esinevaid tahtmatuid vigu nimetatakse ka paralogismideks.10 Tahtlikud vead on otsesed või kaudsed eksitamised. Otsene petmine (tüssamine) on ebaadekvaatse info teadlik levitamine ehk tahtlik desinformatsioon. Tahtmatu desinformatsiooni korral on väärinfo levitaja ka ise desinformatsiooni ohver. Kaudne petmine (kavalus või valejäreldusele juhtimine) on tõese info esitamine viisil, mis suunab inimesi eksimusi tegema; petetav teeb valejäreldused iseseisvalt ega saa eksitajat otseses petmises süüdistada. Arutlustes esinevaid tahtlikke vigu nimetatakse ka sofismideks. Demagoogia (kr dhmagwg...a tuleneb sõnadest dmoj 'rahvas' + ¢gwgÒj 'juhtiv, juht') on katse kujundada arvamust loogiliselt ebakorrektse argumentatsiooni abil, kusjuures püütakse jätta muljet, nagu oleks arutlus korrektne. Demagoogia ei pea alati olema väärkujutluse loomise teenistuses