Valga Gümnaasium 10B Hanna-Liina Koort VEE KAREDUS Referaat Valga 2007 Sisukord Sisukord............................................................................................................................................2 Sissejuhatus......................................................................................................................................3 Vee karedus.......................................................................................................................................4 Vee kareduse liigid ja mõõtmine......................................................................................................5 Eristatakse viit kareduse liiki..............................................................................................5 Vee karedust mõõdetakase .....................
Vähene liikumine ja ebatervislik toitumine Südame ja veresoonkonna haigus kõrgenenud vererõhk suitsetamine vähene kehaline aktiivsus alkohol soola ja küllastunud rasvade liigtarbimine vähene puu ja juurviljade tarbimine ülekaalulisus stress Kolesterool halb? Hea? Ebatervisliku toitumisega kaasneb "halva" kolesterooli tõus Normaalne Suureneb triglütseriidide sisaldus organismis hea kolesterool ei suuda halvast vabaneda ning kolesterooli see ladestub arterite seinale näit on alla 5,0 Tagajärg SÜDAMEHAIGUSED mmol/l Hea kolesteroolinäit vähemalt 1,0 mmol/l Ainevahetussündroom Istuva eluviisi ja rasvumise ...
Planeet Marss Nils Joonas Põldme Markus Põldmäe · Marss on Päikesesüsteemi neljas planeet · Marss on Maast 2 korda väiksem · Päikesest asub 1.5 korda kaugemal, kui Maa · Temperatuur on 2 korda külmem, kui Maal · Aasta on 2 korda pikem, kui Maal · Päev on pool tundi pikem · Gravitatsioon on umbes 40 % Maa omast · Temperatuuri ulatus on +25°C...-125°C · Marsil ilmnevad aastajad ja kliimavöötmed · Keskmine temperatuur on päeval paarkümmend kraadi, öösel 100 kraadi alla nulli · Atmosfääri rõhk on väga kõrge · Koosneb peamiselt süsinikdioksiidist · Leidub ka lämmastikku, argooni, hapnikku, veeauru · Pooluste piirkondi katab süsihappelume kiht · Enamik pindalast meenutab punast kivikõrbe · Nn mandrid on keskmiselt 3 km kõrgused · Marsi pinnal on palju meteoriidikraatreid · Marsil asub Päikesesüsteemi kõige kõrgem mägi, mis on 24 km kõrgune · Pikk lõhe Valles Marineris, mis on 5000 km pikk, 120 km laiune ja 8...
lahtiseletamiseks oleks kige targem tuua ks vga eluline nide. Paar aastat tagasi lksid 3-4 noormeest, vanuses umbes 21-22, Taanis klubisse. Uksepeal ksiti "Mis rahvusest olete? " Selle peale vastati, et eestlased. Kahjuks neid klubisse sisse ei lastud. Sama saatus tabas poolakaid ning vibolla veel mne riigi rahvust. Tahaksin elada oma elust umbes aasta aega New Yorkis, et tajuda, kas sealsed inimesed tunnevad end koduselt. Eesti riigis neme, et kui kia linna koolis, siis petajal istub klassis 30 vi rohkemgi noort pilast ja iga hega personaalselt tegelemine ei ole lihtsalt vimalik. See viitab aga sellele, et tema teeb ra oma t ja see on sinu asi, kas sa haarad sellest kinni, vi mitte. Sinu edasisest tulevikust ja tulemustest ei hooli keegi. Maakoolis seevastu on keskeltlbi 15 pilast klassis. See teeb tervelt poole vi rohkemgi pilaste arvu vhem kui linnas, mis htlasi thendab petajale poole vrra rohkem aega. pilase jaoks thendab see aga seda, et ta tunneb, et ta on
Autor: Alvaro-Mati Viilver 25. Riim... Mul suus on magus maik; maas li laik. Kusagil on unistuste paik; maas kuldne vaip. Kuusel kollane vaik; klas vilja ait. Autor: Alvaro-Mati Viilver 26. Tuju Igal inimesel; on tuju. Tuju on; rmus , kurb. nnelik ja nnetu; tuju on alati. Tuju muutub; paraneb ja halveneb. Tuju ei saa peatada; tuju ei saa kaotada. Tuju on ja jb; kuidas olema ta peab. Autor: Alvaro-Mati Viilver 27. Riim... Teeres on teeviit; ukse juures ukse piit. Nela taga niit; petajal tahvli kriit. Teele mine siit; metsa juurde jb tiik. Autor: Alvaro-Mati Viilver 28. Suvi Suvel on rmu; suvel on nne. Kigil on rmus meel; puhata nd saab. Ei pea minema kooli; ei pea tusma vara. Nd suvilasse on minek; vaja olla aednik. Taimed on janused; hooned pragused. Autor: Alvaro-Mati Viilver 29. Kevad Kevadel lumi sulab; lilled taas trkavad. Loomad oma urgudest; unisena vlja tulevad. Maad on viljakad; talumeestel palju td. Taevaski pike naeratab; taevaisa maad kastab.
Kesksemad tegelased on noor füüsikaõpetaja Künnapu ja nn raskest kodust pärit teismeline Madis. Taustaks kooli sulgemise oht, mistõttu valitsema kipuvad minnalaskmismeeleolud. Lastega lähemalt kokku puutudes saab oma kohustuslikku suunamisaega tegema tulnud Künnapust missioonitundega koolijuht, kel tuleb võidelda vanade pedagoogide kivinenud arusaamadega, alkoholilembeste lapsevanematega ja nõukogude rutiiniga. Noorel õpetajal on õnneks ka mõttekaaslasi. Ja vaev tasub ära ootamatult kingib ikka justkui vägisi näitustele veetud Madis oma kunstiõpetajale Viiralti albumi sissekandega: "Lugubeetud õbetajale tänulik õbilane." 9. "Vana mees tahab koju" (1983, trükiarv 40 000; teine trükk 1985) Ühes haiglapalatis toibuvad operatsioonist kuus meest: vana kaevur Simmo, miilitsavolinik Ütsmüts,