tungimist. Valiti välja Verduni suund. Verduni lahing (veebr dets 1916) 2 Lahing algas Saksa vägede 9-tunnise suurtükitulega. 4 päevaga vallutati siiski vaid prantslaste 1. ja 2 kaitseliin. Prantsusmaa organiseeris nn Püha tee vägede juurdetoimetamiseks. Vägede kohalevedu organiseeris Petain. Hiljem hakati teda nimetama Verduni kangelaseks. (Kahe maailmasõja vahelisel ajal aga hakkasid Petainile meeldima natsionaalsotsialistlikud ideed. Kui Saksamaa alistas 1940. a Prantsusmaa, pandi ta Prantsusmaa Vichy valitsuse etteotsa. See valitsus allus Hitlerile. Hiljem toimus Petaini üle kohtuprotsess, ta mõisteti reeturina süüdi. Suri vanglas 1951. a.). Verduni lahing lõppes Saksa vägedele edutult, strateegiline ülesanne jäi täitmata. Falkenhayn võeti kohalt maha ja tema asemele määrati Saksa vägede ülemjuhatajaks Hindenburg. Somme´i lahing (juuli nov 1916)
See tähendas, et sõdurite elu muutus veelgi raskemaks. Läänerindel alustasid sakslased uut pealetungi, kuna arvasid Prantsusmaa nõrgestatud olevat. Peavaenlaseks võeti Inglismaa, kuid sinna pääsemiseks tuli Prantsusmaa kätte saada. Otsustati vallutada Verduni kindlus, mis takistas ligipääsu Pariisile. Lahing, mis kestis 10 kuud 1916 veebruarist detsembrini, lõppes aga tulemusteta, sest prantslased pidasid vastu. Seda peamiselt tänu marssal Petainile, kes organiseeris kaitset. Hukkus miljon meest. Paralleelselt Verduniga toimus Somme´i lahing juulist novembrini. Selles lahingus üritasid inglased-prantslased läbi murda Saksa rindest, olles ennem hoolikalt ette valmistanud ründeplaani, kus oli roll ka tankidel. Hoolimata kiirest edust jäi rinne lõpuks muutumatuks. Inimkaotused ulatusid 1,3 miljonini. Suvel jätkus sõda ka idas, kus Venemaa valmistas ette rünnakut A-U vastu. Kukkus läbi,
a manöövritel oli Saksa sõjaväetasee kolonel von Winterfeld , kelle auto teel sündmuspaigale teelt välja sõitis. Petaini lahkumisega 1913.a halvenes 33.rügemendi juhtimine , kuid sama aasta septembris leitnandiks ülendatud de Gaulle'i hinge oli komandör jälje jätnud.Petain ise tundis , et tema karjäär on lõpule jõudmas , sest ta oli ülemjuhatusel ammu pinnuks silmas. De Gaulle oli oma komandörist vaimustusest - ,,Petain on suur mees'' kuulutas ta, kuid miks ta ise Petainile meeldis jäi arusaamatuks , võibolla oli asi selles , et nendel oli sarnane vaade asjadele , võibolla see , et nad olid mõlemad Põhja-Prantsusmaalt või mõlemad on saanud katoliikliku hariduse.Niipalju , kui on teade siis 1913-1921 mehed ei kohtunud , kuid pärast 8 aastast vahet , Petain , kes oli saanud Prantsusmaa marssaliks , aitas kaasa de Gaulle kärjäärile , mis viitab sellele , et 1913.a olid nad palju lähedasemad kui ajaloolased seni on arvanud.
annaabi.ee 
