b) Hindenburg sai pärast Gumbinneni lahingut idarinde juhiks Saksa armees; hävitab tannenbergi lahingus Vene armee c) Ludendorff Saksa vägede ülemjuhataja; palus oma valitsuselt, et hakatks pidama rahukõnelusi d) Joffre Prantsuse vägede ülemjuhataja; palus Venemaal oma tegevust intensiivistada, et sakslased osa oma vägedest läänerindel viiksid idarindele e) Petaine Prantsusmaa kindral, kes juhtis kaitset Verdun'i lahingus f) Nivelle - 1916. aastal määrati läänerinde ülemjuhatajaks; otsustas läbi murda Saksa rindest; nn.Nivelle tapatalgud hukkus umbes veerand mln Entente'i sõdurit g) Foch - Läänerinde ülemjuhataja 1918-> Saksa liitlaste alistamine h) Wilson USA president, 14 punkti ehk tulevase maailmakorralduse kava
II ms. algas 1. sept, kui Saksamaa ründas Poolat. 17. sept NSVL Ida-Poolasse. Poola jagatakse omavahel ära. Saksa jätkab sõjategevust L-Euroopas (Taani, Norra, Holland, Belgia, Luxemburg) Inglise-Pr. väed surutakse vastu merd. 1940a. suveks. Enamik vägesid purustatakse, Ingl-Pr. vägede riismed evakueeruvad Inglismaale. Juuni keskel langeb Pariis ja Pr. kapituleerub Saksamaale. Lõuna-Pr. mood. Saksa sõbralik Vichy valitsus, mille eesotsas oli marssal Henri Petaine. Suurriikidest jätkas avalikku võitlust Hitleri vastu ainult Suurbritannia., peamiselt W. Churchill. Inglise vägede koosseisus võitlesid veel prantslased, kelle juhiks Charles de Gaulle. Lahing Inglismaa pärast. Samal ajal 1940 vallutab N.L osa Soomest ja okup. 1940 suvel Baltiriigid ja Bessaraabia. Selle oli eelnenud 39a. Baaside leping. 1940 kui oli sõlmitud Kolmikpakt, alustab Saksamaa N.L vastase sõjaplaani väljatöötamist Barbarossa. 22juuni. 1941 tungib Saksa N.L kallale
Sm tuli kasuks see, et välksõjas kasutas Sm kahte olulist jõudu tanke ja lennuväge. Sm olid olemas eraldi tankideviisid, mid Pr polnud. Aprill 1940 kirjutati alla Compiegne vaherahule, 22 juuni. See oli lõpetanud ka I MS sõjategevuse. Sm oli '40 aastal võitjapool, seega vähem kui 2,5 kuuga oli Sm okupeerinud Taani, Norra, Hollandi, Belgia, Lux ja Prantsusmaa(põhja- ja lääneosa, tööstus ja Atlandi ookean). Lõuna-Pr kuulutati välja Vichy vabariik, mille juhiks sai marssal Petaine (kollaborant ja kollaboratsionism ehk inimene, kes teeb koostööd vastaspoolega, koostöö vaenlasega). Kui Sm oleks kogu Pr korraga alistanud, oleks Ing hõivanud kõik Pr kolooniad. Läbi Vichy vabariigi oli Sm võimalik Pr kolooniaid oma huvides ära kasutada, eeskätt tooraine (kolooniad Põhja-Aafrikas ja mujal). '42 aastal hõivati Lõuna- Prantsusmaa ja Vichy vabariik likvideeriti. Ainukeseks Sm vastu sõdivaks riigiks jäi UK. Juuni 1940 ok NSVL Est, Lät ja Led.
Prantsuse valitsus oli pigem nõus kokku leppima Saksamaaga ja sõlmiti kiirelt vaherahu. Vagun, kus sõlmiti rahu pärast I ms, allkirjastati ka see vaherahu (mille tingimused olid Prantsusmaale ebasoodsad). Prantsusmaa põhja- ja lääneosa okupeeriti Saksamaa poolt. Need alad seepärast, et oli väljapääs merele ja oli peamine tööstuspiirkond. Lõuna-Prantsusmaast sai iseseisev riik Vichy Vabariik, kus olid võimul prantslased ja kelle juhiks oli marssal Petaine. See vabariik omas kolooniaid ja Saksamaa sai neid kolooniaid kasutada. Samal ajal idas okupeeris sel ajal NSVL Eesti, Läti, Leedu ja ka BesAraabia. NSVL viis ellu MRPd (mille järgi pidi ta endale saama Ida-Euroopa alad). Ainus Saksamaaga sõdiv riik oli Inglismaa. Inglismaa pidas sõda merel, õhus ja ka kolooniates (eeskätt Põhja-Aafrikas, kus tuli sõdida Saksamaa ja tema liitlase Itaaliaga). 1940
annaabi.ee 
