Pärit lasterikkast perest. Seda on ka loomingus tunda. Vaja raha teenida. 13. a. läheb tööle portselani tehasesse maalib vaasidele peale lilli. Tahab minna kunsti õppima ei lõpeta seda. Läheb vabaakadeemiasse. Kõige rohkem maalib inimfiguure. Taustad on impressionistlikud. Lemmikteema naised, aga meeldib maalida ka lapsi ja maalib ka mehi. ,,Tüarlaps lehvikuga" ,,Suplejad" ,,Jeanna Samary portree" EDGAR DEGAS Meeldib maalida rambivalgust, baleriine. Maalib pesunaisi, joodikuid hallides toonides. Väga palju on tal õli- ja pastellmaale. ,,Tantsijad sinises" - pastellmaal. CAMILLE PISARRO Tüüpiline impressionism. Armastab kujutada tänavat. Need lähevad pildi taha kaugusse. Pariisi linnatänavad. ,,Montmartre'i bulvar" ,,Itaalia bulvar" ,,Ooperiväljak Pariisis" ALFRED SISLEY Armastab kujutada kevadisi üleujutusi. Töötas barbizoonlaste jälgedes. BERTHE MORISOT Naiskunstnik. Sündinud Prantsusmaal. Jõukast perest. Abelus E. Manet vennaga.
poliitilise sisuga pilkepilte, palju on ka selliseid, kus ta naerab välja väikekodanlaste rumalust ja piiratust. Daumier' karikatuurid on väga ilmekad, tugevate heleda ja tumeda kontrastidega, julgelt lihtsustatud vormidega. Muidugi on neis kasutatud ka moonutusi, kuid et meister lähtus neis ikkagi tegelikust elust, mõjuvad ta tööd väga usutavalt ja loomulikult. Daumier tegeles ka skulptuuri ja maalikunstiga. Ta tumedatoonilistel maalidel näeme argielu, näiteks Pariisi pesunaisi, kes hommikuhämaruses tulevad jõe äärest pesu loputamast. Kõige ühiskonnakriitilisema hoiaku võttis realism Venemaal. Seal töötas 19. sajandi II poolel palju kunstnikke, kes oma loominguga tahtsid kaasa aidata vaesema rahva elu parandamisele. Näiteks talupoegade viletsust andis eriti usutavalt edasi Vassili Perov (18331882). 1870. aastal lõi grupp noori vene kunstnikke rändnäituste ühingu, mille venekeelse nimetuse järgi neid hakati hüüdma peredviznikuteks
"pärastlõunamodellina". On ilmselge, et ta Lautrecile meeldis asjaarmastaja- prostituudil olid punakasblondid juuksed, mis kõrgusid lauba kohal. 13 "Punapea Carmen" 1885. "A la Grenelle" Nii nagu Bruant vältis otsest poliitilist propagandat ja tegeles individuaalsete juhtumitega, keskendus ka Lautrec oma modelli loomusele, nähes temas ohvrit, keda muserdavad olukorrad, mille üle tal ei ole mingit voli. Kui Degas' pesunaisi näidatakse harilikult töö juures pesemas triikimas -, siis Lautrec pakub vaatamiseks naist, kes on kokkuvarisemise äärel. Kõik Carmenist tehtud portreed väljendavad melanhooliat, mis avaldub äärmiselt kurnatud poosis, roidunud kehas ja langetatud peas. Silmi näidatakse meile harva; need jäävad punakasblondi otsmikutuka varju, nagu peaks osa naise loomusest jääma meie pilgust rüvetamata. Teisel Carmenit kujutaval maalil näitab ta teda