kodanik, kuid millegi pärast ei vabastatud ning ta suri mõndade andmete järgi aastal 1943 laagris, teiste järgi 1945 vabastatuna teel Poolasse. Jaani lapsepõlv mööduski ilma isata. Tema esimesed lapsepõlvemäelstused on seotud kõige enam vanaisa kodu Kallastega. Seal koliti aga kesklinna, kust on mõned mäletuskillud: käigud botaanikaaeda, onu Leo sõjaväe mundris, kukk Jaani kiriku otsas, mis paistis aknast. Aastal 1944 on tal aga hulk sõjaväe mäestusi, kuidas teda tassiti pesukorviga keldrisse varju või veedeti pikki tunde varjendites. Varjendites talle aga meeldis olla, kuna täiskavasnutel polnud seal midagi teha ning siis hakati rääkima erinevaid huvitavaid lugusi ning tegeleti palju lastega. Lapsena oli ta väga laituse ja häbistamise vastu ning seepärast püüdis ta olla hea laps, mis oli aga väga raske. Teda ei karistatud kunagi julmalt, kuid palju ei kiidetud ka. Kõige enam tegi Jaanile aga haiget see, kui võõraste ees räägiti temast kui mühakamist
Praegu elab Jaan Kaplinski peamiselt oma maakodus Vana-Mutiku talus Põlvamaal. Lapsepõlv ja noorus Jaan Kaplinski esimesed lapsepõlvemälestused on seotud vanaisa kodu Kallastega. Sealt kolisid sakslased perekonna kesklinna Magasini tänavasse, kust on mõned mälestuskillud: onu Leo saksa sõjaväe mundris, käigud botaanikaaeda, kukk Jaani kiriku tornis, mis paistis aknasse ja ka Eesti Rahva Muuseum Raadil. Järgneb aga 1944 ja hulk sõjamälestusi. Magavat last tassiti pesukorviga keldrisse varjule, vahel tuli tal ka pikki tunde, isegi terve öö varjendites, näiteks botaanikaaia mäe sees. Varjendites oli Jaani sõnul huvitav, täiskasvanutel polnud midagi asjalikku teha ja nad rääkisid huvitavaid lugusid ja tegelesid lastega. Pere oli mitmel pool - Haaslaval, Vastse-Kuustes ja Sauel Tallinna lähedal sõjapaos. Sõjajärgse aja mälestustest on ta kirjutanud pikalt raamatus "Kust tuli öö" Raamat ei ole päris
5 Sündis 22. jaanuaril 1941 Tartu naistekliinikus Toomemäel . Jaan Kaplinski esimesed lapsepõlvemälestused on seotud vanaisa kodu Kallastega. Sealt kolisid sakslased perekonna kesklinna Magasini tänavasse, kust on mõned mälestuskillud: onu Leo saksa sõjaväe mundris, käigud botaanikaaeda, kukk Jaani kiriku tornis, mis paistis aknasse ja ka Eesti Rahva Muuseum Raadil. Järgneb aga 1944 ja hulk sõjamälestusi. Magavat last tassiti pesukorviga keldrisse varjule, vahel tuli tal ka pikki tunde, isegi terve öö varjendites, näiteks botaanikaaia mäe sees. Varjendites oli Jaani sõnul huvitav, täiskasvanutel polnud midagi asjalikku teha ja nad rääkisid huvitavaid lugusid ja tegelesid lastega. Pere oli mitmel pool - Haaslaval, Vastse-Kuustes ja Sauel Tallinna lähedal sõjapaos. Sõjajärgse aja mälestustest on ta kirjutanud pikalt raamatus "Kust tuli öö" Raamat ei ole päris dokumentaalne, kõik oluline on tal kogetud.
annaabi.ee 
